Eesti noor teadus välismaal: genoomi programmeerimine bakterite immuunsüsteemi abil ({{commentsTotal}})

Eesti Teaduste Akadeemias toimus konverents „Eesti noorteadlased välismaal“, kus üle maailma teadust tegevad eesti noored teadlased tutvustasid oma uurimistööd.

ERR Novaator avaldab konverentsi ettekannete videod koos lühikokkuvõtetega noorteadlaste erilehel. Esimesena toome teieni geneetika valdkonnas Cambridge’i ülikoolis labori juhatajana töötava dr Leopold Partsi ettekande “Genoomi programmeerimine CRISPR/Cas9 abil”.

Ka bakteritel on immuunsüsteem. Veidi ootamatult saab selle osalised tõsta inimese rakkudesse, ning kasutada neid genoomi programmeerimiseks: muutmiseks, aktiveerimiseks ja vaigistamiseks.

Nii on äkki saanud võimalikuks lihtsasti teha kontrollitud katseid genoomi muudatuste mõjust, aga ka palju ulmelisemana tunduvad rakendused mammutite taaselustamisest disainerbeebideni.

Leopold Parts rääkis oma ettekandes selle ala kiirest arengust ja oma uurimisrühma töödest selles valdkonnas.

Toimetaja: Marju Himma



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.