Eesti noored lahendavad maailma suurimal robootikavõistlusel prügiprobleeme ({{commentsTotal}})

Lego võistlus aitab noortel mõista teadust ja tehnoloogiat ning arendab insenerioskuseid ja matemaatilist mõtlemist.
Lego võistlus aitab noortel mõista teadust ja tehnoloogiat ning arendab insenerioskuseid ja matemaatilist mõtlemist. Autor/allikas: Veoriika Bordei

Maailmas enam kui 290 000 last ühendava robootikavõistluse First Lego League'i selle hooaja poolfinaalid toimuvad Tartus, Tallinnas ja Jõhvis. Eestist võtab jaanuaris peetavatest võistlusest osa 74 meeskonda ehk enam kui 500 õpilast, kes kõik püüavad leida innovaatilisi lahendusi prügiga seotud probleemidele.

Võistluse teemaks on „Prügi rännak“ ja sellepärast uurivad tänavused võistlejad nii prügi kogumist, sorteerimist kui ka nutikat taaskasutust ning disainivad nendes valdkondades meeskonnana innovaatilisi lahendusi.

„Esimeses poolfinaalis Tartus võistlevad 31 koolimeeskonda Lego Mindstorms robotite võistlusel, kus võistluslaual tuleb lahendada 2,5 minuti jooksul prügiga seotud missioone. Lisaks pistetakse rinda robotidisainis, prügimajandusega seotud teadusprojektides ja First Lego League'i põhiväärtusi kandvas meeskonnatöös,“ loetles projektijuht Heilo Altin.

Noored kohtuvad esimeses poolfinaalis Tartus Ahhaa teaduskeskuses juba sel laupäeval, 9. jaanuaril. Tallinnas energia avastuskeskuses toimub poolfinaal 16. jaanuaril ning Jõhvi spordikeskuses 23. jaanuaril.

Videokokkuvõte 2015. aasta Eesti First Lego League’ist:
First Lego League’i projektijuht Heilo Altin rääkis, et võistluse suurim väärtus on lisaks noorte STEM oskuste (teaduse ja tehnoloogia mõistmine, insenerioskused ja matemaatiline mõtlemine) arendamisele, kasvatada sotsiaalset vastutustundlikkust ja luua midagi ühtse meeskonnana. „Võistluseks valmistumine on mitme kuu pikkune meeskondlik protsess, kus juhendajad küll toetavad, aga lapsed teevad ise kogu töö. Uudishimu ja isetegemine on parim õppimise viis.”

First Lego League on maailma suurim robootika ja tehnikaalane võistlus noortele vanuses 9-16, mille eesmärk on tõsta noorte huvi teaduse, tehnika ja inseneeria vastu ning arendada eluks vajalikke oskusi nagu kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, loovus ja enesekindlus. Eestis korraldab võistlust MTÜ Robootika koos Tartu ülikooliga.

Rohkem infot võistluste kohta leiab robootika.ee lehelt.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.