Välismaal tegutsevad Eesti noorteadlased räägivad Teaduste Akadeemias oma uurimistööst ({{commentsTotal}})

Konverentsi raames tutvustavad oma teadustöid 16 eesti päritolu, kuid praegu Eestist väljaspool tegutsevat noorteadlast.
Konverentsi raames tutvustavad oma teadustöid 16 eesti päritolu, kuid praegu Eestist väljaspool tegutsevat noorteadlast. Autor/allikas: epSos .de/Creative Commons

Eesti Teaduste Akadeemias kogunevad noored teadlased, kes teevad oma uurimistööd välismaal ning tutvustavad seda täna siin ettekannetega.

Konverentsi raames tutvustavad oma teadustöid 16 eesti päritolu, kuid praegu Eestist väljaspool tegutsevat noorteadlast. Ettekannetega esinevate noorteadlaste väljavalimisel oli üheks valiku tegemise kriteeriumiks see, kui sageli muidu selle teadlase tööst Eestis kuuleks.

Konverentsi üks korraldajatest on Kadi Liis Saar, Cambridge'i ülikooli biofüüsika doktorant. Kadi Liis Saar rääkis „Vikerhommikus“, et konverentsi „Eesti noorteadlased välismaal“ korraldajad soovivad üritusega luua foorumi võõrsil tegutsevatele eesti teadlastele oma töö tutvustamiseks ning kontaktide edendamiseks teiste – nii kodu- kui välismaal tegutsevate eesti teadlastega.

Kadi Liis Saar peab tänasel konverentsil ettekande microfluidicsi platvormist biotehnoloogilistes rakendustes.

Microfluidics platvormi nähakse kui võimalust uurida bioloogilisi ja teisi vedelal kujul olevaid proove kiirel ja hästikontrollitaval viisil, vajades nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete analüüside puhul vaid väga väikeseid, mikroliitrilisi proovide kogumeid.

Kadi Liis Saar on oma doktorantuuri raames välja töötamas microfluidics platvormi, mis võimaldaks kiiret, efektiivset ja hästi-kontrollivat biomakromolekulide, eelkõige valkude analüüsimist ja valkude omavaheliste interaktsioonide uurimist nende naturaalses vesikeskkonnas – enamik praegu kasutatavaid tehnoloogiad teeb seda kas gaasifaasis või on väga aja- ja proovi mahu kulukas. Samuti töötab bioloogiliste, endas energiat salvestavate päikeseelementidega ning oma ettekandes näitab, kuidas on kasutanud ja kasutamas microfluidics tehnoloogiat, et suurendada selliste päikeseelementide efektiivsust.

Videosalvestused konverentsi ettekannetest ilmuvad ERR Novaatoris lähipäevadel.

Ajakava leiab konverentsi kodulehelt.

Toimetaja: Marju Himma



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.