Välismaal tegutsevad Eesti noorteadlased räägivad Teaduste Akadeemias oma uurimistööst ({{commentsTotal}})

Konverentsi raames tutvustavad oma teadustöid 16 eesti päritolu, kuid praegu Eestist väljaspool tegutsevat noorteadlast. Autor: epSos .de/Creative Commons

Eesti Teaduste Akadeemias kogunevad noored teadlased, kes teevad oma uurimistööd välismaal ning tutvustavad seda täna siin ettekannetega.

Konverentsi raames tutvustavad oma teadustöid 16 eesti päritolu, kuid praegu Eestist väljaspool tegutsevat noorteadlast. Ettekannetega esinevate noorteadlaste väljavalimisel oli üheks valiku tegemise kriteeriumiks see, kui sageli muidu selle teadlase tööst Eestis kuuleks.

Konverentsi üks korraldajatest on Kadi Liis Saar, Cambridge'i ülikooli biofüüsika doktorant. Kadi Liis Saar rääkis „Vikerhommikus“, et konverentsi „Eesti noorteadlased välismaal“ korraldajad soovivad üritusega luua foorumi võõrsil tegutsevatele eesti teadlastele oma töö tutvustamiseks ning kontaktide edendamiseks teiste – nii kodu- kui välismaal tegutsevate eesti teadlastega.

Kadi Liis Saar peab tänasel konverentsil ettekande microfluidicsi platvormist biotehnoloogilistes rakendustes.

Microfluidics platvormi nähakse kui võimalust uurida bioloogilisi ja teisi vedelal kujul olevaid proove kiirel ja hästikontrollitaval viisil, vajades nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete analüüside puhul vaid väga väikeseid, mikroliitrilisi proovide kogumeid.

Kadi Liis Saar on oma doktorantuuri raames välja töötamas microfluidics platvormi, mis võimaldaks kiiret, efektiivset ja hästi-kontrollivat biomakromolekulide, eelkõige valkude analüüsimist ja valkude omavaheliste interaktsioonide uurimist nende naturaalses vesikeskkonnas – enamik praegu kasutatavaid tehnoloogiad teeb seda kas gaasifaasis või on väga aja- ja proovi mahu kulukas. Samuti töötab bioloogiliste, endas energiat salvestavate päikeseelementidega ning oma ettekandes näitab, kuidas on kasutanud ja kasutamas microfluidics tehnoloogiat, et suurendada selliste päikeseelementide efektiivsust.

Videosalvestused konverentsi ettekannetest ilmuvad ERR Novaatoris lähipäevadel.

Ajakava leiab konverentsi kodulehelt.

Toimetaja: Marju Himma



Grafeeni abil nutiseadmega õhureostust mõõtma

Tartu ülikooli füüsikud avaldasid järjekordse töö õhukese süsinikukihi ehk grafeeni tulevaste kasutusvõimaluste kohta. Ei pruugi minna rohkem kui mõni aasta, mil meist igaühe mobiiltelefonis on sensor, mis aitab välisõhu reostatust mõõta ning puhtama õhuga liiklemisteid valida. 

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Uuring: hunnid langesid roomlaste propaganda ohvriks

Ajalooürikutes kirjeldatakse antiikaja lõpul Euroopasse tunginud hunne sageli "maad tabanud katku" või isegi millegi hullemana. Vana-Rooma riigi piirialadel elanud inimeste säilmeid uurinud teadlased leiavad aga, et lihtinimeste tasandil oli hunnide ja roomlaste kooselu märksa rahumeelsem.