Metsik teadusvideo: teadlased uurivad seente suhteid kurja metsakahjuriga ({{commentsTotal}})

Puud võivad metsas või koduaias haigestuda erinevatel põhjustel: taimed võivad juba enne istutamist olla nakatunud haigusetekitajaga, puud haigestuvad eluea jooksul, puudele on tekitatud mehaanilised vigastused, neid kahjustavad putukad jne. Selle kõige tulemusena võivad puud kiratseda, haigestuda või hukkuda. Eesti maaülikooli metsanduse doktorant Tiia Drenkhan uurib seente ja olulise metsakahjuri, hariliku männikärsaka, vahelisi seoseid.

Metsahaiguste uurimisega tegeletakse Eesti maaülikooli metsapatoloogia ja -geneetika laboris, kus haiguste määramiseks kasutatakse peamiselt kahte meetodit: DNA abil liikide määramist ja seente puhaskultuuri meetodit. DNA abil liikide määramine on võrreldes puhaskultuuri meetodiga kiirem, lihtsam ja täpsem, kuid kulukam. Samas on DNA abil võimalik määrata sarnaste tunnustega, aga genotüübilt erinevaid liike.

RMK rahastatud teadusprojekti käigus uuriti, kas harilik männikärsakas, kes talvitub puude juurtel ja kahjustab olulisel määral värskelt metsa istutatud seemikuid ehk noori puutaimi, on võimeline juba haigestunud puult seeneeoseid edasi kandma tervetele puudele või taimedele. Juhul, kui talvitumispaigaks olnud puud on nakatunud, on võimalik, et putukas kannab seeneeosed ka noortele taimekestele, mille koort ta närib.

Töö käigus uuritigi laboratoorsetes tingimustes, kas harilik männikärsakas kannab edasi seeneeoseid elujõulisena ehk kui oluline võib olla putuka roll näiteks istutatud taimede nakatamisel erinevate haigusetekitajatega.

Vaadeldi patogeensete seente, juurepessu ja Diplodia sapinea, ning antagonistliku hiidkooriku eoste elujõulisust peale hariliku männikärsaka seedetrakti läbimist. Juurepess on patogeen, mis tekitab okaspuudel juure- ja tüvemädanikku, Diplodia sapinea on laialt levinud männi patogeen. Hiidkoorikul põhinevat preparaati Rotstop kasutatakse juurepessu biotõrjel.

Tulemused näitasid, et nimetatud seeneliigid on pärast hariliku männikärsaka seedetrakti läbimist elujõulised. Seega, hariliku männikärsaka roll haiguste levitajana metsas ning mõju praktilisele metsamajandusele võib olla arvatust ulatuslikumgi.

RMK rahastas projekti „Metsakultiveerimisega seotud metsakaitseprobleemid Eesti metsanduses ning nende vältimine keskkonnasäästlike tõrjevõtetega“ 139 000 euroga. Teadusprojekti juht oli Ivar Sibul Eesti Maaülikoolist ning projekti põhitäitjad Ivar Sibul, Irja Kivimägi, Rein Drenkhan, Urmas Kõljalg, Enno Merivee, Kadri Põldmaa, Katrin Jõgar, Angela Ploomi ja Tiia Drenkhan. Projekti toimus aastatel 2012–2015.

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal esmaspäeval ilmus ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

 

Toimetaja: Marju Himma



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.