Metsik teadusvideo: teadlased uurivad seente suhteid kurja metsakahjuriga ({{commentsTotal}})

Puud võivad metsas või koduaias haigestuda erinevatel põhjustel: taimed võivad juba enne istutamist olla nakatunud haigusetekitajaga, puud haigestuvad eluea jooksul, puudele on tekitatud mehaanilised vigastused, neid kahjustavad putukad jne. Selle kõige tulemusena võivad puud kiratseda, haigestuda või hukkuda. Eesti maaülikooli metsanduse doktorant Tiia Drenkhan uurib seente ja olulise metsakahjuri, hariliku männikärsaka, vahelisi seoseid.

Metsahaiguste uurimisega tegeletakse Eesti maaülikooli metsapatoloogia ja -geneetika laboris, kus haiguste määramiseks kasutatakse peamiselt kahte meetodit: DNA abil liikide määramist ja seente puhaskultuuri meetodit. DNA abil liikide määramine on võrreldes puhaskultuuri meetodiga kiirem, lihtsam ja täpsem, kuid kulukam. Samas on DNA abil võimalik määrata sarnaste tunnustega, aga genotüübilt erinevaid liike.

RMK rahastatud teadusprojekti käigus uuriti, kas harilik männikärsakas, kes talvitub puude juurtel ja kahjustab olulisel määral värskelt metsa istutatud seemikuid ehk noori puutaimi, on võimeline juba haigestunud puult seeneeoseid edasi kandma tervetele puudele või taimedele. Juhul, kui talvitumispaigaks olnud puud on nakatunud, on võimalik, et putukas kannab seeneeosed ka noortele taimekestele, mille koort ta närib.

Töö käigus uuritigi laboratoorsetes tingimustes, kas harilik männikärsakas kannab edasi seeneeoseid elujõulisena ehk kui oluline võib olla putuka roll näiteks istutatud taimede nakatamisel erinevate haigusetekitajatega.

Vaadeldi patogeensete seente, juurepessu ja Diplodia sapinea, ning antagonistliku hiidkooriku eoste elujõulisust peale hariliku männikärsaka seedetrakti läbimist. Juurepess on patogeen, mis tekitab okaspuudel juure- ja tüvemädanikku, Diplodia sapinea on laialt levinud männi patogeen. Hiidkoorikul põhinevat preparaati Rotstop kasutatakse juurepessu biotõrjel.

Tulemused näitasid, et nimetatud seeneliigid on pärast hariliku männikärsaka seedetrakti läbimist elujõulised. Seega, hariliku männikärsaka roll haiguste levitajana metsas ning mõju praktilisele metsamajandusele võib olla arvatust ulatuslikumgi.

RMK rahastas projekti „Metsakultiveerimisega seotud metsakaitseprobleemid Eesti metsanduses ning nende vältimine keskkonnasäästlike tõrjevõtetega“ 139 000 euroga. Teadusprojekti juht oli Ivar Sibul Eesti Maaülikoolist ning projekti põhitäitjad Ivar Sibul, Irja Kivimägi, Rein Drenkhan, Urmas Kõljalg, Enno Merivee, Kadri Põldmaa, Katrin Jõgar, Angela Ploomi ja Tiia Drenkhan. Projekti toimus aastatel 2012–2015.

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal esmaspäeval ilmus ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

 

Toimetaja: Marju Himma



Nutiseade diagnoosib sekunditega meeste viljatusprobleeme

Meeste spermakvaliteedi ja spermid arvukuse hindamine võib muutuda lähiaastatel oluliselt lihtsamaks. Uus nutitelefonil ja 3D-prinditaval liidesel põhinev seade tõestab, et kulukaid analüüse saab teha kodus 98 protsendini küündiva täpsusega.

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.