Kristjan Port: mis juhtus internetis 30, 25 ja 20 aastat tagasi?
Enne kellade löömist jõuab ehk veel meenutada, et sellel aastal sai ''.com'' 30 aasta vanuseks. Mida see tähendab?
Meil on sõnu vaid inimeseks olemisest. Kas see võib olla kootud sokkide ja tordikarbiga igihalja ema poolt külastatav allüürnikuna elav üksik mees, kes peab vastama küsimustele, kas ta oma sokke peseb, kannab puhast aluspesu ja ega pole unustanud ohte, mis kaasnevad juhusuhetega? Sünnitab ju online-kultuur üksildust, nohiklust ja tülika tähelepanuga välja tiritavat musta pesu.
Sünnipäevadest rääkides leiab lõppevast aastast teisigi tähelepanuväärseid koogi ja kingi saajaid. eBay ja Amazon said kahekümnesteks. Interneti filmiandmebaas IMDb sai 25 aasta vanuseks Inimmaailmas iseloomustab paarikümnese eluperioodi elu stiihia. Võrdluseks on Google alles 17-aastane teismeline ja Facebook kõigest 11 aasta vanune mürsik. Kusjuures oma enda reeglite järgi ei tohiks alla 13-aastane Facebook Facebooki kasutada. Niimoodi edasi kombineerides jookseme interneti nähtuste ja inimelu vahel paralleelide otsimisel lõpuks tupikusse.
Samas on omajagu huvitav mõtelda millele mõtlesid inimesed aastatel 1985, 1990 ja 1995? Nagu paljude suurte asjade algusega, on asjasse uskujad vähemuses. Nendega tegelevad võib-olla isegi valed inimesed. Näiteks 1985. aastal kaubanduse jaoks interneti aadressiruumis eraldatud ''.com'' domeeni esimeseks haldajaks oli USA kaitseministeerium.
Alles kaheksa aastat hiljem saadi aru, et domeen ei teeni riikliku kaitse huvisid ja selle haldamine siirdus vähem sõjaka organisatsiooni kätte. Esialgu valitses paras segadus, sest ''.com'' kõrval jagati aadresse veel domeenidesse ''.org'' ja ''.net'', jättes valiku üle otsustamise küsija enda teha. Valik oli vaba, ilma piiranguteta. Esialgu huvi puudus, sest meile tuntud veebi ehk interneti aadressiruumis tekstide sees ringihüppamisele rajatud ''interneti'' mõtles Tim-Berners Lee välja alles 1989. aastal ja tegi avalikkusele kättesaadavaks 1991. aasta sügisel.
Veeb pani aluse interneti muutumiseks kasutajasõbralikuks. Selliseks, milles ringiliikumiseks piisas vaid hiirega klikkimisest. Enne seda kuulus internet vähestele, peamiselt arvutitega seotud hariduse või teaduse kaudu.
Selgepiirilise majandusliku mõtte puudumise kiuste muutus ''.com'' kõige populaarsemaks omamoodi positiivse tagasiside tõttu. Uudse maailma künnisel olnud valija jaoks oli turvalisem ja popim valida sama mida teisedki. Seetõttu registreeris ka briti filmi- ja tehnoloogiahuviline Col Needham entusiasmist sündinud filmide andmebaasi ''.com'' domeenis. See oli aeg, kui inimesi ei ühendanud internet, vaid seda tegi peamiselt kultuur ning selle tarbimine.
Siit siis ka kitsas USENET’i diskussiooniringis sündinud huvi katsetada, mis juhtub, kui panna suhteliselt uudne elektrooniline andmebaasi tehnoloogia teenima oma inimlikke huve, näiteks luua koht, kust saaks vaadata, kes oli tegev millises filmis?
1994. aastal räägiti veebist ja internetist juba kui uue ajastu algusest. Ärimaailma taustaga Jeff Bezos oli pragmaatik ja koostas loetelu 20 tootest, mida oleks võimalik veebis müüa. Tema arvates oli neist kõige suurema potentsiaaliga viis: CD plaadid, arvutid ja nende tarkvara, videokassetid ja raamatud. Kõige madalama hinnaga, kuid samas kõige suurema valiku ja levikuga olid raamatud.
Firma nimeks oli ''Cadabra'', aga kuna keegi jurist olevat kuulnud, et nimi on ''cadaver'', teame 1995. aastal veebis müüki alustanud raamatupoodi Amazonina. 1998. aastal tegi internetiäri tõusulainel seilanud Jeff Bezos Col Needhamile ettepaneku tulla oma andmebaasiga Amazoni ja nii siis kergitasidki kolm eraldi sündinud interneti nähtust ''.com'', IMDb ja Amazon 2015. aastal teineteisele tervituseks klaasikese. Nemad elasid püsisuhtes. Nende musta pesu pesi avalikkus.
Kui Jeff Bezos analüüsis, millised kaubad sobiksid parimal moel internetiärisse, siis samal ajal mõtles Pierre Omidyar, et interneti kaudu õnnestuks tal maha müüa mõned oma vanad asjad. Harrastusena loodud veebikeskkonnast ostis keegi ära tema laserosutaja. See oli katkine ja selgelt kirjelduses välja öeldud, aga läks ikkagi kaubaks.
Seejärel läks kaubaks veel igasuguseid asju, nii enda kui ka võõraste omi kuni interneti ühenduse tarnija hakkas nõudma, et mees peab suure liiklusmahu tõttu ostma endale kaheksa korda kallima ärikonto. See samm sundis siirdama harrastuseks sündinud protsessile lisandunud kulud kauba müüjatele ja nii sai alguse interneti üks suurimaid ja tuntumaid nähtuseid.
Nüüd siis loomulik lõpuküsimus, kas mõnest 2015. aastal loodud asjast saab 20-25-30 aasta pärast maailma kujundav tegija? Soovin kõigile head ja edukat tulevikku!
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal