Pärdiklastest immigrandid levitavad sooleparasiite ({{commentsTotal}})

Aafrika keskosas elav mantelmangabei. Autor: Marie de Carne / Creative Commons

Mil moel osutavad sooleparasiidid ahvisalgas kehtivatele sotsiaalsetele suhetele? Tartu ülikooli teadlaste kaasabil hiljuti avaldatud rahvusvaheline uuring käsitleb Ugandas elava ahviliigi – mantelmangabeide – sooleparasiitidesse nakatumist määravaid tegureid. ERR Novaatorile avas uurimuse tagamaid TÜ loomaökoloogia professor Raivo Mänd.

Mil moel sattusid meie teadlased osa võtma võrdlemisi eksootilise loomaliigi sooleparasiite käsitlevast uuringust ning mis oli siinse poole roll uurimuses?

Meie töörühma soovis järeldoktorantuuri tulla noor poola teadlane Małgorzata E. Arlet alias Gosia, kes oli selleks ajaks juba mitu aastat uurinud mantelmangabeide liiki kuuluvaid ahve Ugandas Kibale rahvuspargi vihmametsas. Kuna tema uurimissuund klappis suurepäraselt meie koolkonna spetsiifikaga, milleks on loomade füsioloogiline käitumisökoloogia, tekkis ka meil huvi ühendada endi kui linnuteadlaste teadmised ja oskused Aafrika ahvide uurija omadega.

Nii taotlesime ja saimegi talle Eesti teadusfondi kaudu Mobilitase järeldoktori grandi, mis kattis tema elamis- ja teadustöö kulud Tartus ning sellest jätkus ka välitöödeks Aafrikas. Kuna Gosia sünnitas Eestis vahepeal lapse ja ka teadustöö läks edukalt, jäi ta meile kokku rohkem kui neljaks aastaks. Meie spetsialistide roll oli tema erialane nõustamine, osalemine andmeanalüüsis ning tulemuste tõlgendamises.

Uuringus vaadeldi mitmeid erinevaid tegureid, mis eesmärgil seda tehti?

Uuringu põhieesmärgiks oli uurida, kas ja kuidas ahvide sooleparasiitidesse nakatumus sõltub ahvisalga suurusest ja isendite sotsiaalsest staatusest. Selle kohta on juba mõnel määral teada maas elavate ahvide puhul, kuid puude otsas elavate liikide, nagu meie uuritu, kohta andmeid napib. Samas on puude otsas elamine ökoloogiliselt väga erinev ja võib eeldada mitmeid iseärasusi.

Välitöödel koguti isaste ahvide väljaheiteid, millest hiljem laboris määrati soolestikus elavad parasiitsed ümarussid ning samuti mõõdeti stressihormooni kortisooli ja isassuguhormooni testosterooni tasemed. Mõlemaid hormoone peetakse organismi immuunvõimet maha suruvateks ja haigusetekitajatele kergema sissepääsu avajateks. Kuna on teada, et sooleparasiitidesse nakatumist soodustab ka niiskus, koguti andmeid ka sademete dünaamika kohta, et saaks matemaatiliselt välistada niiskuse potentsiaalselt segavat mõju tulemustele.

Milliseid uuringutulemusi peate kõige ilmekamateks ja olulisemateks?

Uurimus näitas, et kõrgeim sooleparasiitidesse nakatumus esines äsja salgaga liitunud immigrantidel ning seejärel madala sotsiaalse staatusega residentsetel isenditel. Kõige madalam nakatumus oli salga kõrge staatusega liikmeil. Üllataval kombel olid suurte ja väikeste salkade liikmed nakatunud vähem kui keskmise suurusega salkade liikmed. Mida kõrgemad olid stressihormooni ja testosterooni tasemed isendeil, seda kõrgem oli nende nakatumus. Varasemast on teada, et mõlema hormooni tase on eriti kõrge just immigrantidel.

Kõige huvitavam on see, et tulemus viitab selgesti immigrantide olulisele rollile parasiitide levimisel salkade vahel. See tulemus langeb hästi kokku ka teooriaga, mis peab paljudel sotsiaalsetel loomadel ja ka inimesel esineva niinimetatud võõraviha evolutsioonilise kujunemise üheks põhjuseks vajadust võidelda nakkushaiguste leviku vastu. Iseküsimus on see, et kui võõravihal on ilmselt suur väärtus nakkuste ärahoidmisel ahvidel ja oli ehk ka meie esivanemate metsikus ühiskonnas, on selle kasulikkus inimeste kaasaegses maailmas pehmelt öeldes kaheldav.



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.