Metsik teadusvideo: kui palju süsinikku hoiavad kinni meie metsad ({{commentsTotal}})

Metsadest ja metsandusest rääkides pööratakse viimasel ajal üha suuremat tähelepanu sellele, kui palju seovad metsad süsinikku. Põhjuseks muidugi kliimamuutus, eeskätt selle soojenemine, mida võib osaliselt põhjustada suurenenud süsinikdioksiidi (CO2) hulk atmosfääris. Kui palju aga peavad süsinikku kinni Eesti metsad, selgitab Eesti maaülikooli metsaökosüsteemide professor Veiko Uri.

CO2 on üks peamine kasvuhoonegaas, mis põhjustab kasvuhooneefekti ja sellega ka kliima soojenemist.

RMK teadusprojekti raames püüab Eesti maaülikooli töörühm Veiko Uri juhtimisel selgitada, kuidas metsade majandamine mõjutab süsinikuringet Eesti metsades. Selleks hinnatakse taimestikus, sh puudes ning metsamullas salvestatud süsiniku kogust. Eeldatakse, et mida rohkem on süsinikku metsapuudes ja -mullas, seda vähem jääb seda atmosfääri. Süsinik vabaneb metsast atmosfääri aga orgaanilise aine lagunemise ning mullahingamise kaudu. Ja seepärast mõõdetakse uuritavates metsaökosüsteemides ka aastast mullahingamise voogu.

Uurimisprojekti käigus keskendutakse detailsemalt kahele metsamajanduslikule tegevusele ja selgitatakse, kuidas hooldus- ja lageraied mõjutavad metsade süsinikuringet.

On hästi teada, et peale hooldusraiet hakkavad alles jäänud puud reeglina paremini kasvama. Kuid kas tänu intensiivsemale kasvule seovad puud ka rohkem süsinikku või raiejärgselt muutunud keskkonnatingimused hoopis suurendavad mullahingamist ja seeläbi ka süsiniku emissiooni metsast?

Eesti metsad on enamasti süsinikku siduvad ökosüsteemid ja suurim on süsinikusidumine muidugi siis, kui puude juurdekasv on kõrge ehk noortes ja keskealistes metsades. Kuid lageraie alad on reeglina süsinikku emiteerivad ehk süsiniku allikad.

Teadlasi huvitab kõige rohkem see, kui kaua taoline olukord kestab? Millal hakkab lageraiealale tekkinud noor mets taas süsinikku siduma? Seni on levinud üldine seisukoht, et selleks kulub ligikaudu kümme aastat. Aga kas see ka tegelikult nii on? Projekti üheks peamiseks tööhüpoteesiks on, et viljakates kasvukohtades ja kiirekasvuliste puuliikide puhul muutub metsaökosüsteem süsinikku siduvaks oluliselt varem. Millal see tegelikult juhtub ja kuidas raied, sealhulgas hooldusraied mõjutavad metsa süsinikuringet? Nendele ja mitmetele teistele küsimustele loodetakse vastused leida kolme aasta pärast, kui käesolev uuring lõpeb.

RMK rahastab projekti „Raiete mõju metsade süsinikuringele“ 226 000 euroga. Teadusprojekti juht on Veiko Uri Eesti maaülikoolist, projekti põhitäitjad Jürgen Aosaar, Mats Varik, Hardo Becker, Gunnar Morozov, Mai Kukumägi, Krista Lõhmus, Kaido Soosaar, Ivika Ostonen, Kaie Kriiska ja Katrin Rosenvald.

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal nädalal ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

Toimetaja: Marju Himma



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.