Looduskaitsebioloog: raiejäätmetest biokütust tootes võtke risu, kuid jätke samblikele kännud alles ({{commentsTotal}})

Männi samblikukänd Ida-Soomes.
Männi samblikukänd Ida-Soomes. Autor/allikas: Aino Hämäläinen

Kuna taastuvenergia tootmine kasvab jõudsalt nii Euroopas kui mujal maailmas, on tekkimas järjest suurem nõudlus ka raiejäätmetest tehtava biokütuse järele. See võib ohustada aga koore- ja puiduseoseliste, eriti kände asustavate samblike liigilist mitmekesisust, leiavad Soome ja Tartu ülikooli teadlased.

Metsa langetamisel tekkivaid raiejääke – risu ehk peenemõõtmelist puitu ning kände – kasutatakse taastuvenergia tootmiseks mitmetes Euroopa riikides, seda eriti Põhja-Euroopas. Soomes koguti 2012. aastal biokütteks umbes kolmandik kõigile raiesmikele tekkinud risust ja 10 protsenti kändudest. Rootsis läheb biokütteks ligi pool raiest tekkinud risust ja kändudest.

Ent peenemõõtmelise puidu ja kändude raiesmikelt ära viimine võib mõjuda halvasti metsaliikidele, kellele surnud puit eluaset pakub. Rootsis on selliseid liike hinnanguliselt 6500-7000 ja Soomes 4000-5000. Eestis on raietekkelisi puidu jäätmeid asustavaid torik- ehk puuseene-, samblike-, sambla- ja mardikaliike hinnanguliselt 700.

Põletatud raiesmik Ida-Soomes, taamal mets, nagu oli raiesmikul üheksa aasta eest (Foto: Piret Lõhmus)

Seni on Põhjamaades uuringute fookuses olnud kuuse raiejääkide kogumise mõju elustikule, ent väga vähe teati hariliku männi raiejäätmete varumise mõjust. Tühimiku samblike alal täitsid Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia teadur Piret Lõhmus koos juhendatava Ida-Soome ülikooli doktorandi Aino Hämäläineni ja kolleegi Jari Koukiga.

Eesti-Soome ühise uuringuga otsiti esimest korda vastust küsimustele, kui rikkalik samblikuelustik asutab männi raidmeid ning milline on nende raidmete varumise potentsiaalne mõju samblikurikkusele? Lisaks uuriti kuidas võib saadud tulemust mõjutada säästvate metsamajandusvõtete nagu säilikpuude jätmine raiesmikele ning raiejärgne põletamine.

Selleks sidusid teadlased kokku puistu ja substraadi tasemel andmestikud Ida-Soome Lieksa piirkonna männikutest. Need hõlmasid eri vanuse ning majandatusega puistuid. “Vanad majandamata ning raieküpsed majandatud puistud, säilikpuudega või säilikpuudeta 12-aastased raiesmikud, millest mõnedes oli tehtud raiejärgset põletamist,” loetles Lõhmus.

Looduskaitsebioloogi sõnul leidsid nad, et piirkondlikult pakuvad männi kännud ja risu elupaika vähemalt 102-le samblikuliigile, sealhulgas ka haruldastele ja/või ohustatutele. Samas selgus, et mitmed männi risu ja kände asustavad samblikud kasvavad ka teistel metsas olevatel kasvupindadel ja sellepärast ei pruugi männi raidmetest biokütuse tootmine neile oluliselt halba mõju avaldada.

“Tulenevalt aga samblike märgatavalt suuremast liigirikkusest kändudel, võrreldes raierisuga, ning eripärastest liikidest, võib männi kändude varumine biokütteks samblike populatsioonide seisundit enam halvendata kui raierisu kogumine,” võttis Piret Lõhmus uuringu tulemused kokku. “Potentsiaalset negatiivset mõju liigirikkusele võimendab ka kändude varumise käigus vähenev teiste oluliste kõdupuidu kasvupindade, näiteks lamapuude, kvaliteet ja hulk.”

Ka varasemad hariliku kuusega seotud uuringud viitavad, et just kändudel leidub liigirikkamaid samblikekoosluseid kui raiesmikele jäetud oksarisul ning kändude biokütteks kogumisel on samblike liigirikkusele suurem negatiivne mõju kui näiteks risu kasutamisel.

“Lisaks selgus, et säilikpuudega raiesmike kändudel oli samblike liigirikkus suurem kui lageraiesmike kändudel, kuid taolist erinevust ei esinenud raierisul ega eelmisest metsapõlvkonnast pärit nii-öelda vanadel kändudel,” rääkis teadur.

Kuivõrd Soomes varutakse kände juba umbes 10 protsendilt raiesmikelt, soovitavad uuringu läbiviinud teadlased kõdupuidusamblike kaitseks:
1) hoiduda lamapuude ning tormiheitejuurestike kahjustamisest biokütte varumisel;
2) vältida biokütte tooraine varumist säilikpuurikastelt raiesmikelt, mis raiuti vanadest puistutest ja mida raiejärgselt ei põletatud. Seda sellepärast, et sealsed noorte ja vanade kändude samblikukooslused on tõenäoliselt liigirikkamad ning eripärasemad.

Vaata ka teadusvideot, kus Tartu ülikooli zooloogia nooremteadur Ann Kraut räägib, mida ta sai teada raiesmikel elavaid putukaid uurides ning miks ei ole hea mõte metsadest ja raiesmikelt täielikult koristada surnud puitu:

 



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.