Video: 58 aasta jagu kosmoseprügi 60 sekundiga ({{commentsTotal}})

Kosmoseprügi NASA pildil AP/Scanpix
Kosmoseprügi NASA pildil AP/Scanpix

Inimtekkeline prügi ei tekita probleeme vaid maapeal, vaid ka avakosmoses. Maa orbiidil tiirleb tänaseks hinnanguliselt enam kui 23 000 kosmoseprügi tükki, mille läbimõõt ületab viit sentimeetrit. University College Londoni astronoom Stuart Grey on loonud nüüd arvutianimatsiooni, mis peegeldab rusupilve arengut viimase 58 aasta vältel.

Maa orbiit hakkas aeglaselt kosmiliseks prügimäeks muutuma alates 1957. aastast, kui lõpetas akude tühjenemise järel töö Nõukogude ja maailma esimene tehiskaaslane Sputnik 1. Madala orbiidi tõttu põles see atmosfääris ära õnneks juba aasta hiljem. Oluliselt paremini tehisobjektide orbiidile saatmisega seonduvaid varjukülgi esile 1961. aasta juunis kanderaketi Ablestar plahvatus. Orbiidile tekkis hetkega umbes 300 tükist koosnev rusupilv.

Aastal 1978 nentis USA kosmoseagentuuri NASA teadlane Donald Kessler, et kosmoseprügi probleem võib muutuda sedavõrd akuutseks, et tulevikus võib tekkida kokkupõrgete kaskaad, mis muudab Maa orbiidi mitmeks põlvkonnaks kasutuskõlbmatuks. Isegi paari sentimeetrise läbimõõduga objektide energia on orbitaalsetel kiirustel toimuval kokkupõrkel võrreldav granaadi plahvatusega. Toona tiirles Maa orbiidil veidi enam kui 5500 suuremat rusutükki.

Hoiatusele vaatamata on kosmoseprügi hulk viimastel kümnenditel satelliitide kokkupõrgete ja ka hiinlaste satelliidivastase relva katsetuse tõttu hüppeliselt kasvanud. Kokku tiirles 2012. aasta seisuga orbiidil rohkem kui 23 000 rusutükki, mille läbimõõt ületas viit sentimeetrit. Väiksemate objektide arv ületas poolt miljonit.

Näide satelliidivastase relva katsetuse ja kahe satelliidi (Kosmos 2251 ja Iridium 33) kokkupõrke järelmõjudest. NASA

 

Prügi hulka aitab visualiseerida University College Londoni Stuart Grey Londoni Kuningliku Seltsi advendikalendri raames koostatud simulatsioon. Alusandmetena kasutas astronoom veebikeskkonna space-track.org andmekogu.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.