Tudengid eriala tulevikust: Kas on mõtet juurat õppida? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: August Varustin

Elame ajastul, mil tehnika areneb peadpööritava kiirusega. See paneb aga mõtlema, kas see mõjutab ka minu eriala nii tugevalt, et äkki teeb tehisintellekt tulevikus minu eest töö ära.

Umbes kuu tagasi ilmus Ärilehes uudis: «Parkats töötab kümneid kordi kiiremini kui inimesest kontrolör». Parkatsiks ristiti auto, mis kontrollib parkimisõigust ehk sisuliselt teeb parkimiskontrolöri tööd ja seda kümneid kordi kiiremini.

Taolised uudised tõestavad, et üha enam suudavad tehnikaseadmed inimeste eest tööd teha. Esialgu asendab tehnika inimesi lihtsamatel töödel, aga mida aeg edasi, seda keerukamaid toiminguid suudavad masinad teostada. Näiteid võib tuua peaaegu igast eluvaldkonnast.

Miks üldse eelistada tehnikat inimesele?

Tehnika võib ju alt vedada ja vajada parandamist, kuid niisamuti esineb ka lihast ja luust inimestega probleeme ning kõik ei suju alati ideaalselt. Tehnika vajab küll asjatundlikku hooldust, aga tehnoloogia odavnedes võib osutuda majanduslikult kasumlikumaks asendada inimene konkreetset tööd tegeva seadmega. Tööga kaasnevad väiksemad kulud ning kindlasti jäävad tööandja ja niinimetatud töötaja vahelised konfliktid olemata. Olemata jäävad ka tööalased vaidlused – tehnika teatavasti täidab käsku ega vaidle vastu. Pealtnäha muutub juristide tööpõld juba väiksemaks…

Seadmeid juhivad aga jätkuvalt (õnneks) inimesed. Ka ebaõigest juhtimisest võib tekkida kahju teistele isikutele, kuna nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi ja seisukohti – seega ei lõpe inimestevahelised vaidlused ja juristide tööpõld ei ahene. Lahendamist vajavad probleemid ei lõpe, ühed teemad asenduvad lihtsalt teistega. Vastavalt sellele peab seadusandlus, sellest johtuvalt ka seadustega töötajad, arenguga kaasa minema ja kohanema.

Kas ka jurist võib mingi hetk asenduda tehisintellektiga?

Loomulikult on tehnika abiliseks ka juriidilisel tööl: väga suur osa juristi tööst möödub ju arvutikuvari taga. Senised paberihunnikud on asendunud bittide ja baitidega, mis mööda servereid liiguvad. Suhtlus kohtute, ametiasutuste ja klientidega toimub mugavalt virtuaalsete kanalite kaudu. Digitaliseerumine on muutnud töö kiiremaks ja mugavamaks.

Näiteks kohtumenetluse nõrk koht on dokumentide kättetoimetamine. Nimelt, kui vaidluses osalevale poolele pole vajalikke pabereid kätte toimetatud, võib menetlus peatuda ning vaidlus ei saa jätkuda. Palju vahendeid kulub inimeste ülesotsimisele ja neile dokumentide kättetoimetamisele. Seda lihtsustab aga tunduvalt elektrooniliste toimikute süsteem, kus registreeritakse automaatselt see, kui isik logib ennast sisse ja näeb enda kohta käivate menetluste teatiseid. Seega on kindel õiguslik alus jätkata menetlust, sest on olemas kinnitus, et isik sai vajalikud dokumendid kätte. See on vaid üks näide, mis ilmestab, kuidas õiguslik menetlus on tänu tehnikale mugavamaks ja kindlamaks muutunud.

Tahangi väita, et tehnika töö õigusemõistmisel jääb menetluslikule tasemele ehk lõplikku otsust isiku saatusest ei tohikski anda teha tehisintellektile kohtuniku asemel. Seda eelkõige seetõttu, et inimestevahelises vaidluses on oma roll lisaks kõigele muule ka inimteguril – tuleb kaaluda mõlema poole huvisid ja õigusi ning teha lõpuks otsus.

Tehnika suudab (siiani) näha maailma mustvalgelt: on kas üks või teine. Elus on ka vahepealseid toone, seega on vaja seda inimlikku tegurit, mis suudab näha neidki värve. Inimestest koosnev kohus võib mõista süüaluse mitte täielikult, vaid osaliselt süüdi, tehisintellekt seevastu suudaks mõista süüaluse kas täielikult süüdi või täielikult õigeks.

Õigusemõistmine ilma menetluseta pole õiglane, see on vajalik osa lõpliku ja õiglase otsuse tegemisel. Menetlus kaitseb osapooli, nende õigusi, st on kindlad reeglid, mida riik peab õigusemõistmisel järgima. Enne otsust peab läbima kindlad etapid. Kui nende etappide läbimisele ei pea aga inimesed aega kulutama, jääb rohkem aega nii-öelda sisulisele õiguse ja õigluse üle arutamisele. Seega saab tehnika lihtsustada ja kiirendada tööd, olla abiline, kuid õiguste ja huvide kaalumine peab jääma inimeste teha.

Õiguslike dilemmade kaalumine vajab rohkemate värvide tundmist kui must ja valge. Kaalumisel kasutatav palett peaks olema aga kirjum kui see, mida suudab kasutada tehisintellekt.

Kuigi tehnika ei suuda asendada inimese õigusalast tööd täielikult,  muudab ta selle töö kindlasti lihtsamaks ja kiiremaks, eeskätt saab menetluses edukalt ja kahjulike tagajärgedeta asendada tehnikaga inimtööd. Kokkuvõttes saab järeldada, et juura õppimine ei kaota oma mõtet veel niipea.

"Tudengid eriala tulevikust" on sari, kus Tartu ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis palus üliõpilastel vaadata oma eriala tulevikku ja panna kirja see, mida nad seal kardavad või loodavad näha. Autor Richard Reiles on TÜ õigusteaduse bakalaureusetudeng.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.