Tudengid eriala tulevikust: Kas on mõtet juurat õppida? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: August Varustin

Elame ajastul, mil tehnika areneb peadpööritava kiirusega. See paneb aga mõtlema, kas see mõjutab ka minu eriala nii tugevalt, et äkki teeb tehisintellekt tulevikus minu eest töö ära.

Umbes kuu tagasi ilmus Ärilehes uudis: «Parkats töötab kümneid kordi kiiremini kui inimesest kontrolör». Parkatsiks ristiti auto, mis kontrollib parkimisõigust ehk sisuliselt teeb parkimiskontrolöri tööd ja seda kümneid kordi kiiremini.

Taolised uudised tõestavad, et üha enam suudavad tehnikaseadmed inimeste eest tööd teha. Esialgu asendab tehnika inimesi lihtsamatel töödel, aga mida aeg edasi, seda keerukamaid toiminguid suudavad masinad teostada. Näiteid võib tuua peaaegu igast eluvaldkonnast.

Miks üldse eelistada tehnikat inimesele?

Tehnika võib ju alt vedada ja vajada parandamist, kuid niisamuti esineb ka lihast ja luust inimestega probleeme ning kõik ei suju alati ideaalselt. Tehnika vajab küll asjatundlikku hooldust, aga tehnoloogia odavnedes võib osutuda majanduslikult kasumlikumaks asendada inimene konkreetset tööd tegeva seadmega. Tööga kaasnevad väiksemad kulud ning kindlasti jäävad tööandja ja niinimetatud töötaja vahelised konfliktid olemata. Olemata jäävad ka tööalased vaidlused – tehnika teatavasti täidab käsku ega vaidle vastu. Pealtnäha muutub juristide tööpõld juba väiksemaks…

Seadmeid juhivad aga jätkuvalt (õnneks) inimesed. Ka ebaõigest juhtimisest võib tekkida kahju teistele isikutele, kuna nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi ja seisukohti – seega ei lõpe inimestevahelised vaidlused ja juristide tööpõld ei ahene. Lahendamist vajavad probleemid ei lõpe, ühed teemad asenduvad lihtsalt teistega. Vastavalt sellele peab seadusandlus, sellest johtuvalt ka seadustega töötajad, arenguga kaasa minema ja kohanema.

Kas ka jurist võib mingi hetk asenduda tehisintellektiga?

Loomulikult on tehnika abiliseks ka juriidilisel tööl: väga suur osa juristi tööst möödub ju arvutikuvari taga. Senised paberihunnikud on asendunud bittide ja baitidega, mis mööda servereid liiguvad. Suhtlus kohtute, ametiasutuste ja klientidega toimub mugavalt virtuaalsete kanalite kaudu. Digitaliseerumine on muutnud töö kiiremaks ja mugavamaks.

Näiteks kohtumenetluse nõrk koht on dokumentide kättetoimetamine. Nimelt, kui vaidluses osalevale poolele pole vajalikke pabereid kätte toimetatud, võib menetlus peatuda ning vaidlus ei saa jätkuda. Palju vahendeid kulub inimeste ülesotsimisele ja neile dokumentide kättetoimetamisele. Seda lihtsustab aga tunduvalt elektrooniliste toimikute süsteem, kus registreeritakse automaatselt see, kui isik logib ennast sisse ja näeb enda kohta käivate menetluste teatiseid. Seega on kindel õiguslik alus jätkata menetlust, sest on olemas kinnitus, et isik sai vajalikud dokumendid kätte. See on vaid üks näide, mis ilmestab, kuidas õiguslik menetlus on tänu tehnikale mugavamaks ja kindlamaks muutunud.

Tahangi väita, et tehnika töö õigusemõistmisel jääb menetluslikule tasemele ehk lõplikku otsust isiku saatusest ei tohikski anda teha tehisintellektile kohtuniku asemel. Seda eelkõige seetõttu, et inimestevahelises vaidluses on oma roll lisaks kõigele muule ka inimteguril – tuleb kaaluda mõlema poole huvisid ja õigusi ning teha lõpuks otsus.

Tehnika suudab (siiani) näha maailma mustvalgelt: on kas üks või teine. Elus on ka vahepealseid toone, seega on vaja seda inimlikku tegurit, mis suudab näha neidki värve. Inimestest koosnev kohus võib mõista süüaluse mitte täielikult, vaid osaliselt süüdi, tehisintellekt seevastu suudaks mõista süüaluse kas täielikult süüdi või täielikult õigeks.

Õigusemõistmine ilma menetluseta pole õiglane, see on vajalik osa lõpliku ja õiglase otsuse tegemisel. Menetlus kaitseb osapooli, nende õigusi, st on kindlad reeglid, mida riik peab õigusemõistmisel järgima. Enne otsust peab läbima kindlad etapid. Kui nende etappide läbimisele ei pea aga inimesed aega kulutama, jääb rohkem aega nii-öelda sisulisele õiguse ja õigluse üle arutamisele. Seega saab tehnika lihtsustada ja kiirendada tööd, olla abiline, kuid õiguste ja huvide kaalumine peab jääma inimeste teha.

Õiguslike dilemmade kaalumine vajab rohkemate värvide tundmist kui must ja valge. Kaalumisel kasutatav palett peaks olema aga kirjum kui see, mida suudab kasutada tehisintellekt.

Kuigi tehnika ei suuda asendada inimese õigusalast tööd täielikult,  muudab ta selle töö kindlasti lihtsamaks ja kiiremaks, eeskätt saab menetluses edukalt ja kahjulike tagajärgedeta asendada tehnikaga inimtööd. Kokkuvõttes saab järeldada, et juura õppimine ei kaota oma mõtet veel niipea.

"Tudengid eriala tulevikust" on sari, kus Tartu ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis palus üliõpilastel vaadata oma eriala tulevikku ja panna kirja see, mida nad seal kardavad või loodavad näha. Autor Richard Reiles on TÜ õigusteaduse bakalaureusetudeng.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.