Metsik teadusvideo: laseriga metsa katsumas ({{commentsTotal}})

Metsa saab mõõta mitmel viisil. Kui tavaliselt käib metsas inimene, siis saab ta puid ja maapinda katsuda. Kasutades aga metsa mõõtmiseks kaugseiret, siis metsa ei katsuta, vaid infot kannab mõõtmisseadmeteni valgus.

Eesti maaülikooli vanemteadur Mait Lang tegeleb metsade kaugseirega ehk mõõdab metsa ja puid lennukitelt ja satelliitidelt metsast peegeldunud valguse abil.

Eestis teeb kõige rohkem kaugseirel põhinevaid mõõtmisi maa-amet, kes igal aastal katab lendudega veerandi Eestist. Lennukilt tehakse fotosid ja samal ajal mõõdab maapinda ka lennuki peal olev laserskanner ehk lidar. See saadab välja laserkiiri ja ning registreerib kiirte peegeldumise asukohtade koordinaadid.

Lidarit võib võrrelda lasersihikuga, millega saab seinale täppi näidata. Lidar monteeritakse lennuki külge ja see saadab välja umbes 100 000 impulssi sekundis. Mõõteseade teab suunda, kuhu impulsid saadetakse, lennuki asendit ja mõõdab laserimpulsi tagasipeegeldusi. Peegelduste koordinaadid salvestatakse failidesse ja saadakse kolmemõõtmeline maapinna mudel.

Kui see punktiparv on metsa kohalt, saadakse kolmemõõtmeline metsamudel. Metsas tekivad peegeldused peamiselt puuvõradelt, aga ka maapinnalt ja selle suhte määrab võrastiku tihedus.

Punktiparvedest saab hinnata samu takseertunnuseid ehk metsa kirjeldavaid tunnuseid, mida taksaator metsas hindab. Need on puistu struktuuri kirjeldavad tunnused, mis on vajalikud metsamajanduslike tööde planeerimiseks – metsa kõrgus, puude arv metsas, tüvemaht. Punktiparvede eelis võrreldes taksaatoriga on see, et need katavad suurt ala.

Eesti metsades tehtud uuringud näitavad, et laserskanneerimise andmete kasutamisega on võimalik metsataksaatoril oma tööd optimeerida ja lidarandmetel põhinevate suurte alade kohta koostatud kaardid on taksaatorile metsa mõõtmisel edaspidises töös tõhus abivahend.

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

Toimetaja: Marju Himma



Nutiseade diagnoosib sekunditega meeste viljatusprobleeme

Meeste spermakvaliteedi ja spermid arvukuse hindamine võib muutuda lähiaastatel oluliselt lihtsamaks. Uus nutitelefonil ja 3D-prinditaval liidesel põhinev seade tõestab, et kulukaid analüüse saab teha kodus 98 protsendini küündiva täpsusega.

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.