Metsik teadusvideo: laseriga metsa katsumas ({{commentsTotal}})

Metsa saab mõõta mitmel viisil. Kui tavaliselt käib metsas inimene, siis saab ta puid ja maapinda katsuda. Kasutades aga metsa mõõtmiseks kaugseiret, siis metsa ei katsuta, vaid infot kannab mõõtmisseadmeteni valgus.

Eesti maaülikooli vanemteadur Mait Lang tegeleb metsade kaugseirega ehk mõõdab metsa ja puid lennukitelt ja satelliitidelt metsast peegeldunud valguse abil.

Eestis teeb kõige rohkem kaugseirel põhinevaid mõõtmisi maa-amet, kes igal aastal katab lendudega veerandi Eestist. Lennukilt tehakse fotosid ja samal ajal mõõdab maapinda ka lennuki peal olev laserskanner ehk lidar. See saadab välja laserkiiri ja ning registreerib kiirte peegeldumise asukohtade koordinaadid.

Lidarit võib võrrelda lasersihikuga, millega saab seinale täppi näidata. Lidar monteeritakse lennuki külge ja see saadab välja umbes 100 000 impulssi sekundis. Mõõteseade teab suunda, kuhu impulsid saadetakse, lennuki asendit ja mõõdab laserimpulsi tagasipeegeldusi. Peegelduste koordinaadid salvestatakse failidesse ja saadakse kolmemõõtmeline maapinna mudel.

Kui see punktiparv on metsa kohalt, saadakse kolmemõõtmeline metsamudel. Metsas tekivad peegeldused peamiselt puuvõradelt, aga ka maapinnalt ja selle suhte määrab võrastiku tihedus.

Punktiparvedest saab hinnata samu takseertunnuseid ehk metsa kirjeldavaid tunnuseid, mida taksaator metsas hindab. Need on puistu struktuuri kirjeldavad tunnused, mis on vajalikud metsamajanduslike tööde planeerimiseks – metsa kõrgus, puude arv metsas, tüvemaht. Punktiparvede eelis võrreldes taksaatoriga on see, et need katavad suurt ala.

Eesti metsades tehtud uuringud näitavad, et laserskanneerimise andmete kasutamisega on võimalik metsataksaatoril oma tööd optimeerida ja lidarandmetel põhinevate suurte alade kohta koostatud kaardid on taksaatorile metsa mõõtmisel edaspidises töös tõhus abivahend.

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

Toimetaja: Marju Himma



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.