Eesti teadlased pidasid teadusajakirjas Science maha tõsise vaidluse elurikkuse põhimõtteliste küsimuste üle ({{commentsTotal}})

Puisniit. Autor: Tom Blackwell/Creative Commons

Maailma ühes juhtivas teadusajakirjas Science ilmus debatt, kus liigifondi ja taimede mitmekesisuse ja produktiivsuse seoste üle arutlesid ühelt poolt Eesti maaülikooli vanemteadur Lauri Laanisto ja teiselt poolt Tartu ülikooli professorid Meelis Pärtel ja Martin Zobel.

Ökoloogidele on juba aastakümneid mõtteainet pakkunud taimede mitmekesisuse ja nende produktiivsuse vahelised seosed maailma eri paigus.

Debatis jõuti järeldusele, et liigifondi teoorial tuginevad metoodikad, mis rõhutavad suureskaalaliste evolutsiooniliste ja biogeograafiliste protsesside võtmetähtsust taimekoosluste mitmekesisuse kujundamisel, võimaldavad paremini mõista, kuidas need seosed kujunevad.

Nimelt eeldavad mõned taimede ja keskkonna vastastikuseid suhteid kirjeldavad mudelid, et taimekoosluse biomassi juurdekasv soodustab liigilist mitmekesisust vaid teatud piirini. Sealt edasi hakkab kõrge liigirikkuse tõttu nähtav kooslusesisene konkurents mitmekesisust taas piirama.

Kuid Lauri Laanisto ja Sussexi ülikooli emeriitprofessor Michael J. Hutchingsi analüüs näitas, et mitmekesisuse ja produktiivsuse vaheline seos sõltub palju enam hoopis suureskaalalistest protsessidest, nagu liigitekke ja regionaalsete levikumustrite sünteesina liigifondi kujunemisest. Traditsiooniliste ökoloogia teooriate rõhutatavad lokaalsed mõjuallikad, nagu liikidevaheline konkurents, on Laanisto arvates pigem teisejärgulise mõjuga.

Debatis sai kinnitust arusaam, et ökoloogiliste tagajärgede põhjusi ei tohiks otsida üksnes kohapealt, vaid arvesse tuleb võtta ka regionaalsel skaalal, või veelgi ulatuslikumatel ruumi- ja ajaskaaladel aset leidvaid protsesse, mis vastutavad elurikkuse üleilmsete mustrite kujundamise eest.

Debati aluseks oli Lauchlan H. Fraseri ja teema kolleegide sel suvel avaldatud artikkel "Worldwide evidence of a unimodal relationship between productivity and plant species richness", millele argumenteerisid vastu Lauri Laanisto ja Michael J. Hutchings oma analüüsiga. Sellele omakorda esitas vastuse Lauchlan H. Fraser.

Lugeda tasub ka Lauri Laanisto blogipostitust, mis annab hea sisse vaate teadlase igapäevaellu ning avab kogu debati tausta.

 

Toimetaja: Marju Himma



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.