Eesti teadlased pidasid teadusajakirjas Science maha tõsise vaidluse elurikkuse põhimõtteliste küsimuste üle ({{commentsTotal}})

Puisniit.
Puisniit. Autor/allikas: Tom Blackwell/Creative Commons

Maailma ühes juhtivas teadusajakirjas Science ilmus debatt, kus liigifondi ja taimede mitmekesisuse ja produktiivsuse seoste üle arutlesid ühelt poolt Eesti maaülikooli vanemteadur Lauri Laanisto ja teiselt poolt Tartu ülikooli professorid Meelis Pärtel ja Martin Zobel.

Ökoloogidele on juba aastakümneid mõtteainet pakkunud taimede mitmekesisuse ja nende produktiivsuse vahelised seosed maailma eri paigus.

Debatis jõuti järeldusele, et liigifondi teoorial tuginevad metoodikad, mis rõhutavad suureskaalaliste evolutsiooniliste ja biogeograafiliste protsesside võtmetähtsust taimekoosluste mitmekesisuse kujundamisel, võimaldavad paremini mõista, kuidas need seosed kujunevad.

Nimelt eeldavad mõned taimede ja keskkonna vastastikuseid suhteid kirjeldavad mudelid, et taimekoosluse biomassi juurdekasv soodustab liigilist mitmekesisust vaid teatud piirini. Sealt edasi hakkab kõrge liigirikkuse tõttu nähtav kooslusesisene konkurents mitmekesisust taas piirama.

Kuid Lauri Laanisto ja Sussexi ülikooli emeriitprofessor Michael J. Hutchingsi analüüs näitas, et mitmekesisuse ja produktiivsuse vaheline seos sõltub palju enam hoopis suureskaalalistest protsessidest, nagu liigitekke ja regionaalsete levikumustrite sünteesina liigifondi kujunemisest. Traditsiooniliste ökoloogia teooriate rõhutatavad lokaalsed mõjuallikad, nagu liikidevaheline konkurents, on Laanisto arvates pigem teisejärgulise mõjuga.

Debatis sai kinnitust arusaam, et ökoloogiliste tagajärgede põhjusi ei tohiks otsida üksnes kohapealt, vaid arvesse tuleb võtta ka regionaalsel skaalal, või veelgi ulatuslikumatel ruumi- ja ajaskaaladel aset leidvaid protsesse, mis vastutavad elurikkuse üleilmsete mustrite kujundamise eest.

Debati aluseks oli Lauchlan H. Fraseri ja teema kolleegide sel suvel avaldatud artikkel "Worldwide evidence of a unimodal relationship between productivity and plant species richness", millele argumenteerisid vastu Lauri Laanisto ja Michael J. Hutchings oma analüüsiga. Sellele omakorda esitas vastuse Lauchlan H. Fraser.

Lugeda tasub ka Lauri Laanisto blogipostitust, mis annab hea sisse vaate teadlase igapäevaellu ning avab kogu debati tausta.

 

Toimetaja: Marju Himma



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.