Metsik teadusvideo: miks ei tasu metsast koristada kände ja oksarisu ({{commentsTotal}})

Metsas ja raiesmikel olevad kännud ja oskarisu võib olla hea küttematerjal, kuid see on ka hea elupaik putukatele. Tartu ülikooli zooloogia nooremteadur Ann Kraut selgitab, miks ei ole hea mõte metsadest ja raiesmikelt täielikult koristada surnud puitu.

Aina enam räägitakse fossiilkütuste hinnatõusust ja keskkonnamõjust ning vajadusest kasutada säästlikumaid lahendusi. Sageli viidatakse seejuures metsas ja raiesmikel olevale surnud puidule ning pakutakse ühe võimalusena see kasutusele võtta. Tuleb aga meeles pidada, et raidmed ja kännud on vajalik elupaik sadadele seene-, sambla ja putukaliikidele. Ann Kraudi eestvedamisel uuriti raiesmikel elavaid putukaid.

Varasematest uuringutest on teada, et metsa all olevate okste ja kändude peal ja sees elab väga palju liike, kes on kohastunud elama surnud puidul, sellised on lausa veerand Eesti metsaliikidest. Kuna aga põlengute ja tuulemurru tõttu või vanadusse surnud puude hulka on inimene tugevalt vähendanud, on paljud putukaliigid kolinud ümber raiesmikele.

Uurimiseks koguti raiesmikelt püünistega mardikaid, kelle liik tuli kindlaks määrata umbes 14 400 Eestis elava putukaliigi seast. Võrreldes mardikaid kõigi automarkide ja -mudelitega, mis maailmas on, siis võib öelda, et mardikaliigid on nagu autodki: üksteisest ainult natuke erinevad. Kuid erinevalt autost on mardikad kõigest kahe kuni 20 mm pikkused ja neil ei ole kahjuks saba peale kirjutatud, mis margi või mudeliga tegu on.

Putukaliigid on suguluse põhjal süstematiseeritud perekondadeks ja sugukondadeks, nii nagu autodest on Škodad sarnased oma “sugulaste” Volkswagenitega ja need mõlemad märgatavalt erinevad Moskvitšidest.

Selleks, et metsamajandaja saaks raiesmikult võtta maksimaalse koguse puitu ilma loodust kahjustamata, tuleb leida, milline on optimaalne kogus liikide säilimiseks. Mardikas on väga väike loom ja kui neid on raiesmikul ka tuhandeid, ei söö nad ära kümneid või sadu kuupmeetreid puitu.

Võtame võrdluseks inimese igapäevase toidukoguse. Kui meile antakse iga päev 20 grammi ehk üks viil leiba, on seda selgelt liiga vähe. Poole kiloga päevas oleks juba võimalik mõnda aega elus püsida. Kui aga iga päev antaks kaks tonni leiba, oleks see ilmselge ressursi raiskamine.

Uuringu käigus selgus üllatuslikult, et kuigi peale raidmete energiapuiduks kogumist jäi pool esialgsest raidemete mahust raiesmikule, siis mardikaliike leidus mõlemat tüüpi – koristatud ja tavapärastel – raiesmikel sama palju. Sellist teadmist juurde kogudes ning sellest lähtudes oleks võimalik metsi majandada elurikkuses kaotamata.

Projekti „Raidmete kasutuselevõtuga ohustatud koore- ja puiduseoselised liigid Eestis“ rahastas RMK ning selle eelarve oli 37 000 eurot. Projektiga tehti algust 2008 aastal ning see kestis kolm aastat.

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringuid alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

Toimetaja: Marju Himma



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.