Metsik teadusvideo: miks ei tasu metsast koristada kände ja oksarisu ({{commentsTotal}})

Metsas ja raiesmikel olevad kännud ja oskarisu võib olla hea küttematerjal, kuid see on ka hea elupaik putukatele. Tartu ülikooli zooloogia nooremteadur Ann Kraut selgitab, miks ei ole hea mõte metsadest ja raiesmikelt täielikult koristada surnud puitu.

Aina enam räägitakse fossiilkütuste hinnatõusust ja keskkonnamõjust ning vajadusest kasutada säästlikumaid lahendusi. Sageli viidatakse seejuures metsas ja raiesmikel olevale surnud puidule ning pakutakse ühe võimalusena see kasutusele võtta. Tuleb aga meeles pidada, et raidmed ja kännud on vajalik elupaik sadadele seene-, sambla ja putukaliikidele. Ann Kraudi eestvedamisel uuriti raiesmikel elavaid putukaid.

Varasematest uuringutest on teada, et metsa all olevate okste ja kändude peal ja sees elab väga palju liike, kes on kohastunud elama surnud puidul, sellised on lausa veerand Eesti metsaliikidest. Kuna aga põlengute ja tuulemurru tõttu või vanadusse surnud puude hulka on inimene tugevalt vähendanud, on paljud putukaliigid kolinud ümber raiesmikele.

Uurimiseks koguti raiesmikelt püünistega mardikaid, kelle liik tuli kindlaks määrata umbes 14 400 Eestis elava putukaliigi seast. Võrreldes mardikaid kõigi automarkide ja -mudelitega, mis maailmas on, siis võib öelda, et mardikaliigid on nagu autodki: üksteisest ainult natuke erinevad. Kuid erinevalt autost on mardikad kõigest kahe kuni 20 mm pikkused ja neil ei ole kahjuks saba peale kirjutatud, mis margi või mudeliga tegu on.

Putukaliigid on suguluse põhjal süstematiseeritud perekondadeks ja sugukondadeks, nii nagu autodest on Škodad sarnased oma “sugulaste” Volkswagenitega ja need mõlemad märgatavalt erinevad Moskvitšidest.

Selleks, et metsamajandaja saaks raiesmikult võtta maksimaalse koguse puitu ilma loodust kahjustamata, tuleb leida, milline on optimaalne kogus liikide säilimiseks. Mardikas on väga väike loom ja kui neid on raiesmikul ka tuhandeid, ei söö nad ära kümneid või sadu kuupmeetreid puitu.

Võtame võrdluseks inimese igapäevase toidukoguse. Kui meile antakse iga päev 20 grammi ehk üks viil leiba, on seda selgelt liiga vähe. Poole kiloga päevas oleks juba võimalik mõnda aega elus püsida. Kui aga iga päev antaks kaks tonni leiba, oleks see ilmselge ressursi raiskamine.

Uuringu käigus selgus üllatuslikult, et kuigi peale raidmete energiapuiduks kogumist jäi pool esialgsest raidemete mahust raiesmikule, siis mardikaliike leidus mõlemat tüüpi – koristatud ja tavapärastel – raiesmikel sama palju. Sellist teadmist juurde kogudes ning sellest lähtudes oleks võimalik metsi majandada elurikkuses kaotamata.

Projekti „Raidmete kasutuselevõtuga ohustatud koore- ja puiduseoselised liigid Eestis“ rahastas RMK ning selle eelarve oli 37 000 eurot. Projektiga tehti algust 2008 aastal ning see kestis kolm aastat.

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringuid alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

Toimetaja: Marju Himma



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: