Metsik teadusvideo: miks ei tasu metsast koristada kände ja oksarisu ({{commentsTotal}})

Metsas ja raiesmikel olevad kännud ja oskarisu võib olla hea küttematerjal, kuid see on ka hea elupaik putukatele. Tartu ülikooli zooloogia nooremteadur Ann Kraut selgitab, miks ei ole hea mõte metsadest ja raiesmikelt täielikult koristada surnud puitu.

Aina enam räägitakse fossiilkütuste hinnatõusust ja keskkonnamõjust ning vajadusest kasutada säästlikumaid lahendusi. Sageli viidatakse seejuures metsas ja raiesmikel olevale surnud puidule ning pakutakse ühe võimalusena see kasutusele võtta. Tuleb aga meeles pidada, et raidmed ja kännud on vajalik elupaik sadadele seene-, sambla ja putukaliikidele. Ann Kraudi eestvedamisel uuriti raiesmikel elavaid putukaid.

Varasematest uuringutest on teada, et metsa all olevate okste ja kändude peal ja sees elab väga palju liike, kes on kohastunud elama surnud puidul, sellised on lausa veerand Eesti metsaliikidest. Kuna aga põlengute ja tuulemurru tõttu või vanadusse surnud puude hulka on inimene tugevalt vähendanud, on paljud putukaliigid kolinud ümber raiesmikele.

Uurimiseks koguti raiesmikelt püünistega mardikaid, kelle liik tuli kindlaks määrata umbes 14 400 Eestis elava putukaliigi seast. Võrreldes mardikaid kõigi automarkide ja -mudelitega, mis maailmas on, siis võib öelda, et mardikaliigid on nagu autodki: üksteisest ainult natuke erinevad. Kuid erinevalt autost on mardikad kõigest kahe kuni 20 mm pikkused ja neil ei ole kahjuks saba peale kirjutatud, mis margi või mudeliga tegu on.

Putukaliigid on suguluse põhjal süstematiseeritud perekondadeks ja sugukondadeks, nii nagu autodest on Škodad sarnased oma “sugulaste” Volkswagenitega ja need mõlemad märgatavalt erinevad Moskvitšidest.

Selleks, et metsamajandaja saaks raiesmikult võtta maksimaalse koguse puitu ilma loodust kahjustamata, tuleb leida, milline on optimaalne kogus liikide säilimiseks. Mardikas on väga väike loom ja kui neid on raiesmikul ka tuhandeid, ei söö nad ära kümneid või sadu kuupmeetreid puitu.

Võtame võrdluseks inimese igapäevase toidukoguse. Kui meile antakse iga päev 20 grammi ehk üks viil leiba, on seda selgelt liiga vähe. Poole kiloga päevas oleks juba võimalik mõnda aega elus püsida. Kui aga iga päev antaks kaks tonni leiba, oleks see ilmselge ressursi raiskamine.

Uuringu käigus selgus üllatuslikult, et kuigi peale raidmete energiapuiduks kogumist jäi pool esialgsest raidemete mahust raiesmikule, siis mardikaliike leidus mõlemat tüüpi – koristatud ja tavapärastel – raiesmikel sama palju. Sellist teadmist juurde kogudes ning sellest lähtudes oleks võimalik metsi majandada elurikkuses kaotamata.

Projekti „Raidmete kasutuselevõtuga ohustatud koore- ja puiduseoselised liigid Eestis“ rahastas RMK ning selle eelarve oli 37 000 eurot. Projektiga tehti algust 2008 aastal ning see kestis kolm aastat.

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringuid alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

Toimetaja: Marju Himma



Nutiseade diagnoosib sekunditega meeste viljatusprobleeme

Meeste spermakvaliteedi ja spermid arvukuse hindamine võib muutuda lähiaastatel oluliselt lihtsamaks. Uus nutitelefonil ja 3D-prinditaval liidesel põhinev seade tõestab, et kulukaid analüüse saab teha kodus 98 protsendini küündiva täpsusega.

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.