100 sekundi video: Tehissood vähendavad põllumajanduslikku veereostust ({{commentsTotal}})

Suurpõllumajandus ei saa läbi ilma väetiste ja pestitsiidideta, ent nende jäägid kahjustavad veekogusid ja jõuavad läbi põhjavee ka inimeste organismi. Üks võimalusi veereostuse vähendamiseks on kunstlike soode ehk tehismärgalade rajamine. Kogemustest nende alade rajamisel Prantsusmaal räägib TÜ loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander.

Üha kasvava inimkonna toiduga varustamiseks kasutab põllumajandus järjest rohkem ka mineraalväetisi ja pestitsiide. Mitte kõik põldudel kasutatavad väetisekogused ei jõua aga taimedeni, vaid hajuvad keskkonda. Näiteks jõuab toodetud lämmastikväetistest taimetoitlase toidulauale ainult 14 protsenti ja liha söömise puhul isegi vaid neli protsenti.

Looduses hajunud reaktiivne lämmastik, eeskätt nitraadiühendid on järjest kasvav globaalne keskkonnaprobleem. Kui liiglämmastik jõuab veekogudesse, tekitab see eutrofeerumise ja soostumise. Põhjavette sattunud nitraadid ja pestitsiidid võivad aga jõuda joogivette ning põhjustada tervisehädasid.

Prantsusmaal Pariisi ümbruses on intensiivse kasutuse ning reostust leevendavate looduslike alade puudumise tõttu kraavi- ja dreenivees kuni 20 korda rohkem nitraate kui meil Eestis. Saastunud kraavivesi läheb seal jõgedesse ning karstunud kivimites sügavale põhjavette, mis on pariislaste joogiveehaardes. Ühe võimalusena reostust vähendada kasutatakse kunstlikke soid ehk tehismärgalasid, kus osaliselt seotakse pestitsiidid ning nitraatlämmastik muundatakse gaasilisteks ühenditeks.

Sellega saadakse vesi puhtaks, kuid kaasnev naerugaas on ohtlik kasvuhoonegaas ja osoonikihi lõhkuja. Prantsusmaa põllumajanduse- ja keskkonnauuringute instituudis IRSTEA uurime, kuidas märgala-tehnoloogiat parandada nii, et vesi saaks puhtaks, kahjulikke gaase lenduks vähem ja ka teised ökosüsteemiteenused, näiteks elurikkuse säilitamine, oleksid tagatud.

Põllumajanduse intensiivsus Eestis on väiksem, kasutatakse vähem mineraalväetisi ja pestitsiide kui Prantsusmaal, aga kohati on see ka meil kasvavaks probleemiks. Prantsusmaal saadud uurimistulemused ja kogemused on seeõttu väga kasulikud.

Professor Ülo Mander valiti sel sügisel üleeuroopalise akadeemia Academia Europaea liikmeks Maa- ja kosmiliste teaduste valdkonnas. Akadeemiku liikmestaatusega tunnustatakse professori rahvusvahelist teadlastööd ja püsivat panust Euroopa teadusesse.



Kunstniku nägemus sellest, mis juhtub, kui kosmiline kiir tabab Maa atmosfääri.

Võimsaimate kosmiliste kiirte allikat tuleb otsida väljastpoolt Linnuteed

Maad pommitatakse pidevalt kaugelt avakosmosest pärit kosmiliste kiirtega. Kujuteldamatult kiiresti liikuvate osakeste päritolu suhtes pole jõudnud astronoomid üksmeelele isegi sajand pärast nende avastamist. Värske analüüs viitab, et neist suur osa ei pärine tõenäoliselt isegi Linnuteelt.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: