100 sekundi video: Tehissood vähendavad põllumajanduslikku veereostust ({{commentsTotal}})

Suurpõllumajandus ei saa läbi ilma väetiste ja pestitsiidideta, ent nende jäägid kahjustavad veekogusid ja jõuavad läbi põhjavee ka inimeste organismi. Üks võimalusi veereostuse vähendamiseks on kunstlike soode ehk tehismärgalade rajamine. Kogemustest nende alade rajamisel Prantsusmaal räägib TÜ loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander.

Üha kasvava inimkonna toiduga varustamiseks kasutab põllumajandus järjest rohkem ka mineraalväetisi ja pestitsiide. Mitte kõik põldudel kasutatavad väetisekogused ei jõua aga taimedeni, vaid hajuvad keskkonda. Näiteks jõuab toodetud lämmastikväetistest taimetoitlase toidulauale ainult 14 protsenti ja liha söömise puhul isegi vaid neli protsenti.

Looduses hajunud reaktiivne lämmastik, eeskätt nitraadiühendid on järjest kasvav globaalne keskkonnaprobleem. Kui liiglämmastik jõuab veekogudesse, tekitab see eutrofeerumise ja soostumise. Põhjavette sattunud nitraadid ja pestitsiidid võivad aga jõuda joogivette ning põhjustada tervisehädasid.

Prantsusmaal Pariisi ümbruses on intensiivse kasutuse ning reostust leevendavate looduslike alade puudumise tõttu kraavi- ja dreenivees kuni 20 korda rohkem nitraate kui meil Eestis. Saastunud kraavivesi läheb seal jõgedesse ning karstunud kivimites sügavale põhjavette, mis on pariislaste joogiveehaardes. Ühe võimalusena reostust vähendada kasutatakse kunstlikke soid ehk tehismärgalasid, kus osaliselt seotakse pestitsiidid ning nitraatlämmastik muundatakse gaasilisteks ühenditeks.

Sellega saadakse vesi puhtaks, kuid kaasnev naerugaas on ohtlik kasvuhoonegaas ja osoonikihi lõhkuja. Prantsusmaa põllumajanduse- ja keskkonnauuringute instituudis IRSTEA uurime, kuidas märgala-tehnoloogiat parandada nii, et vesi saaks puhtaks, kahjulikke gaase lenduks vähem ja ka teised ökosüsteemiteenused, näiteks elurikkuse säilitamine, oleksid tagatud.

Põllumajanduse intensiivsus Eestis on väiksem, kasutatakse vähem mineraalväetisi ja pestitsiide kui Prantsusmaal, aga kohati on see ka meil kasvavaks probleemiks. Prantsusmaal saadud uurimistulemused ja kogemused on seeõttu väga kasulikud.

Professor Ülo Mander valiti sel sügisel üleeuroopalise akadeemia Academia Europaea liikmeks Maa- ja kosmiliste teaduste valdkonnas. Akadeemiku liikmestaatusega tunnustatakse professori rahvusvahelist teadlastööd ja püsivat panust Euroopa teadusesse.



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.