100 sekundi video: Tehissood vähendavad põllumajanduslikku veereostust ({{commentsTotal}})

Suurpõllumajandus ei saa läbi ilma väetiste ja pestitsiidideta, ent nende jäägid kahjustavad veekogusid ja jõuavad läbi põhjavee ka inimeste organismi. Üks võimalusi veereostuse vähendamiseks on kunstlike soode ehk tehismärgalade rajamine. Kogemustest nende alade rajamisel Prantsusmaal räägib TÜ loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander.

Üha kasvava inimkonna toiduga varustamiseks kasutab põllumajandus järjest rohkem ka mineraalväetisi ja pestitsiide. Mitte kõik põldudel kasutatavad väetisekogused ei jõua aga taimedeni, vaid hajuvad keskkonda. Näiteks jõuab toodetud lämmastikväetistest taimetoitlase toidulauale ainult 14 protsenti ja liha söömise puhul isegi vaid neli protsenti.

Looduses hajunud reaktiivne lämmastik, eeskätt nitraadiühendid on järjest kasvav globaalne keskkonnaprobleem. Kui liiglämmastik jõuab veekogudesse, tekitab see eutrofeerumise ja soostumise. Põhjavette sattunud nitraadid ja pestitsiidid võivad aga jõuda joogivette ning põhjustada tervisehädasid.

Prantsusmaal Pariisi ümbruses on intensiivse kasutuse ning reostust leevendavate looduslike alade puudumise tõttu kraavi- ja dreenivees kuni 20 korda rohkem nitraate kui meil Eestis. Saastunud kraavivesi läheb seal jõgedesse ning karstunud kivimites sügavale põhjavette, mis on pariislaste joogiveehaardes. Ühe võimalusena reostust vähendada kasutatakse kunstlikke soid ehk tehismärgalasid, kus osaliselt seotakse pestitsiidid ning nitraatlämmastik muundatakse gaasilisteks ühenditeks.

Sellega saadakse vesi puhtaks, kuid kaasnev naerugaas on ohtlik kasvuhoonegaas ja osoonikihi lõhkuja. Prantsusmaa põllumajanduse- ja keskkonnauuringute instituudis IRSTEA uurime, kuidas märgala-tehnoloogiat parandada nii, et vesi saaks puhtaks, kahjulikke gaase lenduks vähem ja ka teised ökosüsteemiteenused, näiteks elurikkuse säilitamine, oleksid tagatud.

Põllumajanduse intensiivsus Eestis on väiksem, kasutatakse vähem mineraalväetisi ja pestitsiide kui Prantsusmaal, aga kohati on see ka meil kasvavaks probleemiks. Prantsusmaal saadud uurimistulemused ja kogemused on seeõttu väga kasulikud.

Professor Ülo Mander valiti sel sügisel üleeuroopalise akadeemia Academia Europaea liikmeks Maa- ja kosmiliste teaduste valdkonnas. Akadeemiku liikmestaatusega tunnustatakse professori rahvusvahelist teadlastööd ja püsivat panust Euroopa teadusesse.



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.