Doktoritöö aitab paremini tõlkida soome naermisverbe ({{commentsTotal}})

Sõnaraamatud. Autor: xjy/Creative Commone

Naeris nii et vats vappus, naeris täiesti kõrist, tüdrukud naersid pead koos kooliõuel – meie jaoks mõistetavad naermisviisid, kuid võõrkeeles mitte nii väga, kas pole? Täna kaitstav doktoritöö pakub välja ühe uudse lahenduse, kuidas sõnaraamatuseletusi, näiteks naermisverbe, võõrkeelsele kasutajale mõistetavamaks teha.

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis Maria-Magdalena Jürvetson doktoritööd, mis oli ajendatud naermisverbide sõnaseletuste ja tõlkevastete kohatisest ebapiisavusest soomekeelsetes seletavates sõnaraamatutes.

Pidades silmas just võõrkeelset sõnaraamatukasutajat, seadis autor ülesandeks sõnaraamatute artiklitest puuduva naermisverbide tavatähendusi puudutava täiendava teabe hankimise. Verbide tähenduse kohta sai ta infot esmaallikast ehk soomlasi küsitledes. „Selline sõnade tähenduste selgitamine on praegu tõesti uudne ja saadud info väärtuslik,“ selgitas doktorant.

Naermisverbe, mis Jürvetson uuris, oli 16. Peamine järeldus, milleni Jürvetson jõudis on, et küsitluse ja komponentanalüüsi abil on võimalik saada naermisverbide tavatähenduste kohta rikkalikult uut ja väärtuslikku sõnaraamatutest puuduvat materjali, mida võib kasutada uue põlvkonna virtuaalsete sõnaraamatute artiklite koostamisel.

Jürvetson täpsustaski sõnaraamatutes võõrkeelse lugeja jaoks kohati ebapiisavalt kirjeldatud naermisverbide tähendusi ja nende varjundeid. Töö tulemus osutab vajadusele täiustada uue põlvkonna (virtuaalsete) sõnaraamatute sõnaseletusi.

Uurimismaterjali oli Jürvetsonil küllaga – erinevates olukordades ja erinevate naerjate puhul kasutatakse ju erinevaid naermisverbe. Naerda võib lühidalt või pikalt, omaette või kambakesi, suu ammuli ja häälekalt, täiest kõrist, nii et vats vappub, diivanil või baarinurgas, pahatahtlikult või armsalt ja arglikult, tüdrukud pead koos kooliõuel või poistekamp tänaval möödujate üle.

Maria-Magdalena Jürvetsoni doktoritööd „Soome keele naermisverbid koloratiivkonstruktsioonis: Vorm, tähendus ja funktsioonid“ juhendas Jaan Õispuu, PhD. Oponendid on Ulla Vanhatalo, PhD, Helsingi ülikoolist ja Vesa Jarva, PhD, Jyväskylä ülikoolist.

Toimetaja: Marju Himma



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.