Doktoritöö aitab paremini tõlkida soome naermisverbe ({{commentsTotal}})

Sõnaraamatud.
Sõnaraamatud. Autor/allikas: xjy/Creative Commone

Naeris nii et vats vappus, naeris täiesti kõrist, tüdrukud naersid pead koos kooliõuel – meie jaoks mõistetavad naermisviisid, kuid võõrkeeles mitte nii väga, kas pole? Täna kaitstav doktoritöö pakub välja ühe uudse lahenduse, kuidas sõnaraamatuseletusi, näiteks naermisverbe, võõrkeelsele kasutajale mõistetavamaks teha.

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis Maria-Magdalena Jürvetson doktoritööd, mis oli ajendatud naermisverbide sõnaseletuste ja tõlkevastete kohatisest ebapiisavusest soomekeelsetes seletavates sõnaraamatutes.

Pidades silmas just võõrkeelset sõnaraamatukasutajat, seadis autor ülesandeks sõnaraamatute artiklitest puuduva naermisverbide tavatähendusi puudutava täiendava teabe hankimise. Verbide tähenduse kohta sai ta infot esmaallikast ehk soomlasi küsitledes. „Selline sõnade tähenduste selgitamine on praegu tõesti uudne ja saadud info väärtuslik,“ selgitas doktorant.

Naermisverbe, mis Jürvetson uuris, oli 16. Peamine järeldus, milleni Jürvetson jõudis on, et küsitluse ja komponentanalüüsi abil on võimalik saada naermisverbide tavatähenduste kohta rikkalikult uut ja väärtuslikku sõnaraamatutest puuduvat materjali, mida võib kasutada uue põlvkonna virtuaalsete sõnaraamatute artiklite koostamisel.

Jürvetson täpsustaski sõnaraamatutes võõrkeelse lugeja jaoks kohati ebapiisavalt kirjeldatud naermisverbide tähendusi ja nende varjundeid. Töö tulemus osutab vajadusele täiustada uue põlvkonna (virtuaalsete) sõnaraamatute sõnaseletusi.

Uurimismaterjali oli Jürvetsonil küllaga – erinevates olukordades ja erinevate naerjate puhul kasutatakse ju erinevaid naermisverbe. Naerda võib lühidalt või pikalt, omaette või kambakesi, suu ammuli ja häälekalt, täiest kõrist, nii et vats vappub, diivanil või baarinurgas, pahatahtlikult või armsalt ja arglikult, tüdrukud pead koos kooliõuel või poistekamp tänaval möödujate üle.

Maria-Magdalena Jürvetsoni doktoritööd „Soome keele naermisverbid koloratiivkonstruktsioonis: Vorm, tähendus ja funktsioonid“ juhendas Jaan Õispuu, PhD. Oponendid on Ulla Vanhatalo, PhD, Helsingi ülikoolist ja Vesa Jarva, PhD, Jyväskylä ülikoolist.

Toimetaja: Marju Himma



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: