Doktoritöö aitab paremini tõlkida soome naermisverbe ({{commentsTotal}})

Sõnaraamatud.
Sõnaraamatud. Autor/allikas: xjy/Creative Commone

Naeris nii et vats vappus, naeris täiesti kõrist, tüdrukud naersid pead koos kooliõuel – meie jaoks mõistetavad naermisviisid, kuid võõrkeeles mitte nii väga, kas pole? Täna kaitstav doktoritöö pakub välja ühe uudse lahenduse, kuidas sõnaraamatuseletusi, näiteks naermisverbe, võõrkeelsele kasutajale mõistetavamaks teha.

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis Maria-Magdalena Jürvetson doktoritööd, mis oli ajendatud naermisverbide sõnaseletuste ja tõlkevastete kohatisest ebapiisavusest soomekeelsetes seletavates sõnaraamatutes.

Pidades silmas just võõrkeelset sõnaraamatukasutajat, seadis autor ülesandeks sõnaraamatute artiklitest puuduva naermisverbide tavatähendusi puudutava täiendava teabe hankimise. Verbide tähenduse kohta sai ta infot esmaallikast ehk soomlasi küsitledes. „Selline sõnade tähenduste selgitamine on praegu tõesti uudne ja saadud info väärtuslik,“ selgitas doktorant.

Naermisverbe, mis Jürvetson uuris, oli 16. Peamine järeldus, milleni Jürvetson jõudis on, et küsitluse ja komponentanalüüsi abil on võimalik saada naermisverbide tavatähenduste kohta rikkalikult uut ja väärtuslikku sõnaraamatutest puuduvat materjali, mida võib kasutada uue põlvkonna virtuaalsete sõnaraamatute artiklite koostamisel.

Jürvetson täpsustaski sõnaraamatutes võõrkeelse lugeja jaoks kohati ebapiisavalt kirjeldatud naermisverbide tähendusi ja nende varjundeid. Töö tulemus osutab vajadusele täiustada uue põlvkonna (virtuaalsete) sõnaraamatute sõnaseletusi.

Uurimismaterjali oli Jürvetsonil küllaga – erinevates olukordades ja erinevate naerjate puhul kasutatakse ju erinevaid naermisverbe. Naerda võib lühidalt või pikalt, omaette või kambakesi, suu ammuli ja häälekalt, täiest kõrist, nii et vats vappub, diivanil või baarinurgas, pahatahtlikult või armsalt ja arglikult, tüdrukud pead koos kooliõuel või poistekamp tänaval möödujate üle.

Maria-Magdalena Jürvetsoni doktoritööd „Soome keele naermisverbid koloratiivkonstruktsioonis: Vorm, tähendus ja funktsioonid“ juhendas Jaan Õispuu, PhD. Oponendid on Ulla Vanhatalo, PhD, Helsingi ülikoolist ja Vesa Jarva, PhD, Jyväskylä ülikoolist.

Toimetaja: Marju Himma



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.