Doktoritöö aitab paremini tõlkida soome naermisverbe ({{commentsTotal}})

Sõnaraamatud. Autor: xjy/Creative Commone

Naeris nii et vats vappus, naeris täiesti kõrist, tüdrukud naersid pead koos kooliõuel – meie jaoks mõistetavad naermisviisid, kuid võõrkeeles mitte nii väga, kas pole? Täna kaitstav doktoritöö pakub välja ühe uudse lahenduse, kuidas sõnaraamatuseletusi, näiteks naermisverbe, võõrkeelsele kasutajale mõistetavamaks teha.

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis Maria-Magdalena Jürvetson doktoritööd, mis oli ajendatud naermisverbide sõnaseletuste ja tõlkevastete kohatisest ebapiisavusest soomekeelsetes seletavates sõnaraamatutes.

Pidades silmas just võõrkeelset sõnaraamatukasutajat, seadis autor ülesandeks sõnaraamatute artiklitest puuduva naermisverbide tavatähendusi puudutava täiendava teabe hankimise. Verbide tähenduse kohta sai ta infot esmaallikast ehk soomlasi küsitledes. „Selline sõnade tähenduste selgitamine on praegu tõesti uudne ja saadud info väärtuslik,“ selgitas doktorant.

Naermisverbe, mis Jürvetson uuris, oli 16. Peamine järeldus, milleni Jürvetson jõudis on, et küsitluse ja komponentanalüüsi abil on võimalik saada naermisverbide tavatähenduste kohta rikkalikult uut ja väärtuslikku sõnaraamatutest puuduvat materjali, mida võib kasutada uue põlvkonna virtuaalsete sõnaraamatute artiklite koostamisel.

Jürvetson täpsustaski sõnaraamatutes võõrkeelse lugeja jaoks kohati ebapiisavalt kirjeldatud naermisverbide tähendusi ja nende varjundeid. Töö tulemus osutab vajadusele täiustada uue põlvkonna (virtuaalsete) sõnaraamatute sõnaseletusi.

Uurimismaterjali oli Jürvetsonil küllaga – erinevates olukordades ja erinevate naerjate puhul kasutatakse ju erinevaid naermisverbe. Naerda võib lühidalt või pikalt, omaette või kambakesi, suu ammuli ja häälekalt, täiest kõrist, nii et vats vappub, diivanil või baarinurgas, pahatahtlikult või armsalt ja arglikult, tüdrukud pead koos kooliõuel või poistekamp tänaval möödujate üle.

Maria-Magdalena Jürvetsoni doktoritööd „Soome keele naermisverbid koloratiivkonstruktsioonis: Vorm, tähendus ja funktsioonid“ juhendas Jaan Õispuu, PhD. Oponendid on Ulla Vanhatalo, PhD, Helsingi ülikoolist ja Vesa Jarva, PhD, Jyväskylä ülikoolist.

Toimetaja: Marju Himma



Kuula, mis häält teevad lohukivid

Mis on lohukivid? Kuidas lohukivid seostuvad loodusmaastiku, üksteise ja muististega? Millist häält lohukivid teevad? Millist tüüpi kividega on kõige tõhusam lohke kivi sisse toksida? Kui kaua ühe lohu tegemine üldse aega võtab?

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.