Metsik teadusvideo: kuidas ennustada metsa kasvu? ({{commentsTotal}})

Metsa tulemuslikult majandamiseks peab metsaomanik oskama ennustada metsa kasvu ja muutumist vastavalt metsas läbiviidud töödele, näiteks kui metsa raiutakse või kuivendatakse. Selleks, et prognoosida metsa kasvu, on aga vaja metsamudeleid.

Eesti maaülikooli metsakorralduse professor Andres Kiviste tegeleb metsandusliku modelleerimise ja biomeetriaga, et töötada välja metsa arengustsenaariume.

Modelleerimiseks vajalikud algandmed kogutakse metsa mõõtmise käigus. Üks katsemetsadest asub Kesk-Eestis, Laeva ümbruses. Sinna on alates 1995. aastast rajatud enam kui 100 proovitükki, mida mõõdetakse regulaarselt iga viie aasta tagant. Proovitükid on loodud selleks, et teha nn üksikpuu kasvumudelit. Üksikpuu mudel on matemaatiline võrrand, mille väljundiks on puu diameeter või diameetri juurdekasv ja sisenditeks on puuliik, puu diameeter ise ja kasvukohatingimused, lisaks andmed ümbritseva metsa kohta.

Eesti metsa kasvukäigu modelleerimisega alustas 1960ndate lõpus emeriitprofessor Artur Nilson. Metsamudeleid on vahepeal loodud mitmeid. Senine üksikpuude modelleerimine on näidanud, et loodud juurdekasvumudelid töötavad keskmises Eesti metsas keskmiste majandamistingimuste juures üsna rahuldavalt.

Näiteks on Laeva proovitükil asuvaid puid mõõdetud juba 20 aastat, käes on viies mõõtmiskord. Alles nüüd tulevad välja vead ja alles nüüd on võimalik vigu välja eraldada. Seega saab mudeleid, millese uskuda, luua pikaajaliste mõõtmiste tulemusel. Olemasolevaid mudeleid saab ka praegu kasutada, aga kui on vaja, et puistu mudelid oleks rakendatavad ka piirsituatsioonides, siis selliste mudelite tegemiseks tuleb veel andmeid juurde koguda.

Projekti „Puistu takseertunnuste juurdekasvu mudelite täiustamine“ rahastas RMK ning selle eelarve oli 76 000 eurot. Projektiga tehti algust 2008. aastal ning see kestis kolm aastat. Projekti lõppraporti leiab siit.

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.