Metsik teadusvideo: kuidas ennustada metsa kasvu? ({{commentsTotal}})

Metsa tulemuslikult majandamiseks peab metsaomanik oskama ennustada metsa kasvu ja muutumist vastavalt metsas läbiviidud töödele, näiteks kui metsa raiutakse või kuivendatakse. Selleks, et prognoosida metsa kasvu, on aga vaja metsamudeleid.

Eesti maaülikooli metsakorralduse professor Andres Kiviste tegeleb metsandusliku modelleerimise ja biomeetriaga, et töötada välja metsa arengustsenaariume.

Modelleerimiseks vajalikud algandmed kogutakse metsa mõõtmise käigus. Üks katsemetsadest asub Kesk-Eestis, Laeva ümbruses. Sinna on alates 1995. aastast rajatud enam kui 100 proovitükki, mida mõõdetakse regulaarselt iga viie aasta tagant. Proovitükid on loodud selleks, et teha nn üksikpuu kasvumudelit. Üksikpuu mudel on matemaatiline võrrand, mille väljundiks on puu diameeter või diameetri juurdekasv ja sisenditeks on puuliik, puu diameeter ise ja kasvukohatingimused, lisaks andmed ümbritseva metsa kohta.

Eesti metsa kasvukäigu modelleerimisega alustas 1960ndate lõpus emeriitprofessor Artur Nilson. Metsamudeleid on vahepeal loodud mitmeid. Senine üksikpuude modelleerimine on näidanud, et loodud juurdekasvumudelid töötavad keskmises Eesti metsas keskmiste majandamistingimuste juures üsna rahuldavalt.

Näiteks on Laeva proovitükil asuvaid puid mõõdetud juba 20 aastat, käes on viies mõõtmiskord. Alles nüüd tulevad välja vead ja alles nüüd on võimalik vigu välja eraldada. Seega saab mudeleid, millese uskuda, luua pikaajaliste mõõtmiste tulemusel. Olemasolevaid mudeleid saab ka praegu kasutada, aga kui on vaja, et puistu mudelid oleks rakendatavad ka piirsituatsioonides, siis selliste mudelite tegemiseks tuleb veel andmeid juurde koguda.

Projekti „Puistu takseertunnuste juurdekasvu mudelite täiustamine“ rahastas RMK ning selle eelarve oli 76 000 eurot. Projektiga tehti algust 2008. aastal ning see kestis kolm aastat. Projekti lõppraporti leiab siit.

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.