Metsik teadusvideo: kuidas ennustada metsa kasvu? ({{commentsTotal}})

Metsa tulemuslikult majandamiseks peab metsaomanik oskama ennustada metsa kasvu ja muutumist vastavalt metsas läbiviidud töödele, näiteks kui metsa raiutakse või kuivendatakse. Selleks, et prognoosida metsa kasvu, on aga vaja metsamudeleid.

Eesti maaülikooli metsakorralduse professor Andres Kiviste tegeleb metsandusliku modelleerimise ja biomeetriaga, et töötada välja metsa arengustsenaariume.

Modelleerimiseks vajalikud algandmed kogutakse metsa mõõtmise käigus. Üks katsemetsadest asub Kesk-Eestis, Laeva ümbruses. Sinna on alates 1995. aastast rajatud enam kui 100 proovitükki, mida mõõdetakse regulaarselt iga viie aasta tagant. Proovitükid on loodud selleks, et teha nn üksikpuu kasvumudelit. Üksikpuu mudel on matemaatiline võrrand, mille väljundiks on puu diameeter või diameetri juurdekasv ja sisenditeks on puuliik, puu diameeter ise ja kasvukohatingimused, lisaks andmed ümbritseva metsa kohta.

Eesti metsa kasvukäigu modelleerimisega alustas 1960ndate lõpus emeriitprofessor Artur Nilson. Metsamudeleid on vahepeal loodud mitmeid. Senine üksikpuude modelleerimine on näidanud, et loodud juurdekasvumudelid töötavad keskmises Eesti metsas keskmiste majandamistingimuste juures üsna rahuldavalt.

Näiteks on Laeva proovitükil asuvaid puid mõõdetud juba 20 aastat, käes on viies mõõtmiskord. Alles nüüd tulevad välja vead ja alles nüüd on võimalik vigu välja eraldada. Seega saab mudeleid, millese uskuda, luua pikaajaliste mõõtmiste tulemusel. Olemasolevaid mudeleid saab ka praegu kasutada, aga kui on vaja, et puistu mudelid oleks rakendatavad ka piirsituatsioonides, siis selliste mudelite tegemiseks tuleb veel andmeid juurde koguda.

Projekti „Puistu takseertunnuste juurdekasvu mudelite täiustamine“ rahastas RMK ning selle eelarve oli 76 000 eurot. Projektiga tehti algust 2008. aastal ning see kestis kolm aastat. Projekti lõppraporti leiab siit.

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.