Metsik teadusvideo: kuidas raiuda metsa? ({{commentsTotal}})

Tavaliselt lõpeb metsa raiering Põhjamaades lageraiega. Sel juhul raiutakse pea kõik puud, jäetakse mõni säilikpuu elurikkuse jaoks ja mõni puu seemet andma seemnepuuna. Maastik aga jääb mõneks ajaks lagedaks.

Auto aknast lageraielanki nähes võib tavainimesel tekkida arvamus, et mets on likvideeritud. Metsamees aga teab, et sinna kasvab peagi uus asemele, kas istutatuna või looduslikult tekkinuna.

Selleks, et vähendada negatiivset suhtumist lageraietesse, kasutatakse turberaiet, mille käigus vana mets uuendatakse aeglaselt, sujuvalt. Turberaie korral ei raiuta kõiki puid korraga, vaid jäetakse osa alles. Eesti maaülikooli professor Hardi Tullus uurib, kuidas turberaied mõjutavad uue metsapõlve arengut.

Turberaie on lageraie kõrval alternatiivne uuendusraie meetod. Turberaie jaguneb omakorda kolmeks variandiks:
1) aegjärkse raie korral raiutakse mets ühtlaselt hõredaks,
2) häilraie puhul tehakse ringikujuline raie ja
3) veerraie tähendab raiumist ribadena.

Katsealal looduslikult seemnest tekkinud või istutatud taimi mõõdetakse igal aastal, igal puul on oma number. Uurides aegjärkse raie alal noori männitaimi on näha, et kolme aastaste puukeste ladvavõrse on suhteliselt lühike, okkad on väikesed ja helerohelised.

Põhjus, miks puu nii aeglaselt ja kehvasti kasvab, on ümberringi kasvav liialt tihe mets. Kuigi valguse puudust taimel ei ole – päike jõuab võrade vahelt maapinnani –, on maa sees vanade puude juured, mis kasutavad ära enamiku toitainetest, kuivadel suvedel ka vee. Ja see põhjustabki taimede aeglast kasvu.

Lisaks konkureerivale vanale metsale ohustavad noori puid ka sõralised, kelle seas põhiline metsakahjustaja on noorte puude võrseid sööv põder. Läheb mitu aastat enne, kui puu jõuab metsloomade kahjustuspiirist välja kasvada.

Tihti nakatavad taimi ka okkahaigused, mis kõige selgemini on näha kollaseks ja pruuniks muutunud okastest. Nii võib puuke hukkuda ja metsaomanik ei saa loodetud tulemust.

Võrreldes aegjärkset raiet häilraie ja veerraie katsealaga, on näha, et kasvama hakanud puud on palju ilusamad, pikemad ja rohelisemad. Ladvavõrsed on võrreldes aegjärkse katsealaga pikemad, sest puudub liialt tiheda vana metsa mõju.

Häilu või veeru keskele vanade puude juured ei ulatu ja seal saavad uued, looduslikult tekkinud või inimese istutatud puud palju edukamalt, kiiremini ja elujõulisemalt kasvada. Veer- ja häilraie aladel esineb ka vähem okkahaigusi. Kiire ladvavõrse kasv tagab varasema sõraliste kahjustuspiirist välja sirgumise ja uuenemine on edukas.

Uurimistulemused näitavad, et vana metsa võib turberaie abil uuendades raiuda julgemalt hõredamaks, teha suuremaid häile. Turberaie on alternatiivina lageraiele edukalt rakendatav.

Projekti „Turberaiete ökoloogilis-majanduslik analüüs ja näidis-püsikatsealade võrgustiku rajamine“ rahastas RMK ning selle eelarve oli 139 000 eurot. Projektiga tehti algust 2011. aastal ning see kestis kolm aastat.

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute tegemist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

Toimetaja: Marju Himma



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.