Tartu ülikool aitab Tartu linna targaks teha ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli geograafia osakonna mobiilsusuuringute labor osaleb Euroopa Liidu suurprojektis SmartEnCity, mille üks oluline eesmärk on arendada Tartu kesklinna hruštšovka planeeringuga piirkond targaks linnaks.

Tegemist on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ nii-öelda tuletorniprojektiga, mille tulemused on eeskujuks teistele sarnastele algatustele.

Projekti sisuline väljakutse on suur – olemasoleva hruštšovka planeeringuga linna ümberehitamine targaks ja energiatõhusaks. Tartus plaanitakse renoveerida 8,2 miljoni euro eest 900 hruštšovka korterit ehk 23 maja, arendatakse energiasüsteeme ja elektriautode võrgustikku.

Tartu ülikooli geograafia osakonna töörühma ülesanne on arendada välja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks vajalikud targa linna ärimudelid, tõhustada sensortehnoloogiate rakendusi ja rakendada integreeritud planeerimismudelit.

Varasemalt on maailmas targa linna lahendusi praktiseeritud eelkõige uutele majadele ja uutele linnaosadele, üks terviklahendus on näiteks Songdo linn Lõuna-Koreas.

Tartu ülikooli geograafia osakonna professor, targa linna kontseptsiooni üks arendaja Eestis Rein Ahas sõnas, et vana linna ümberehitamine on aga tehnoloogiliselt ja korralduslikult palju keerulisem, sest siin põrkuvad arusaamad ja huvid materjalide, muinsuskaitse, uute tehnoloogiate omaksvõtu, omandi, sotsiaalsete probleemide, logistika ja paljude muude teemadega.

Vanade majade renoveerimise on ette võtnud Hispaanias Baskimaal tegutsev tehnoloogilise innovatsioonikeskuse Technalia eestvedamisel tegutsev konsortsium, kes valiti 52 konsortsiumi taotlusest kolme rahastatu hulka.

Tartu targa linnaosa asendiplaan.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Kunstniku nägemus sellest, mis juhtub, kui kosmiline kiir tabab Maa atmosfääri.

Võimsaimate kosmiliste kiirte allikat tuleb otsida väljastpoolt Linnuteed

Maad pommitatakse pidevalt kaugelt avakosmosest pärit kosmiliste kiirtega. Kujuteldamatult kiiresti liikuvate osakeste päritolu suhtes pole jõudnud astronoomid üksmeelele isegi sajand pärast nende avastamist. Värske analüüs viitab, et neist suur osa ei pärine tõenäoliselt isegi Linnuteelt.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: