Loimuril on rohkelt võõrgeene   ({{commentsTotal}})

Loimurid on kummalised loomad. Nad on küll nii väikesed, pikkuselt enamasti alla millimeetri, et nende kummalisus ei hakka hästi silma, aga see-eest tuleb nüüd välja, et nad on veel palju kummalisemad, kui seni arvata osati.

 

Tuleb välja, et loimurite genoomis on ülirohkelt võõr-DNAd, palju rohkem kui teadaolevalt ühelgi teisel loomal. Sellise avastuse on teinud Ameerika Ühendriikide Põhja-Carolina ülikooli teadlased eesotsas Thomas Boothbyga, kes kirjutavad sellest Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Loimurid näevad pealiskaudsel esmapilgul välja nagu tüüpilised neljajalgsed loomad. Kuid tähelepanelikul vaatlusel on neil jalgu lausa kaheksa. Peale selle on loimurid erakordselt vastupidavad äärmuslike tingimuste suhtes. Kosmoses tehtud katsetes on ilmnenud, et nad võivad püsida vaakumis elus kümme päeva. Loimuri võib vabalt ka aastaks või kümneks -80 °C kraadi juures külmutada ja juba 20 minutit pärast üles soojendamist hakkab ta jälle ringi loimama, nagu poleks midagi juhtunud.

Nüüd selgub Boothby ja kolleegide tööst, et enam kui kuuendik loimuri DNAst – 17,5 protsenti – on saadud teistelt liikidelt. Teadlastel polnud aimugi, et mõne looma genoomis võib olla võõr-DNAd nõnda palju. Enamasti on loomadel võõrast päritolu geene alla ühe protsendi.

Loimurid on võõraid geene üle võtnud peamiselt bakteritelt, aga ka taimedelt, seentelt ja arhedelt. Teadlased oletavad, et suur võõrgeenide hulk võib olla kuidagi seotud loimurite erakordse vastupidavusega. Selle kasuks räägib asjaolu, et paljud bakterid, kelle seas on niinimetatud horisontaalne geeniülekanne väga levinud, on samuti äärmuslike olude suhtes väga vastupidavad ja pidanud meie maakeral vastu miljardeid aastaid.

Viimastel aastatel on teadlased horisontaalset geeniülekannet ehk keskkonnast pärit geenide genoomi lõimimist avastanud üha enam. Mõnegi teadlase arvates ei peakski me seepärast enam rääkima eluslooduse põlvnemispuust, vaid hoopis põlvnemisvõrgust.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.