Loimuril on rohkelt võõrgeene   ({{commentsTotal}})

Loimurid on kummalised loomad. Nad on küll nii väikesed, pikkuselt enamasti alla millimeetri, et nende kummalisus ei hakka hästi silma, aga see-eest tuleb nüüd välja, et nad on veel palju kummalisemad, kui seni arvata osati.

 

Tuleb välja, et loimurite genoomis on ülirohkelt võõr-DNAd, palju rohkem kui teadaolevalt ühelgi teisel loomal. Sellise avastuse on teinud Ameerika Ühendriikide Põhja-Carolina ülikooli teadlased eesotsas Thomas Boothbyga, kes kirjutavad sellest Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Loimurid näevad pealiskaudsel esmapilgul välja nagu tüüpilised neljajalgsed loomad. Kuid tähelepanelikul vaatlusel on neil jalgu lausa kaheksa. Peale selle on loimurid erakordselt vastupidavad äärmuslike tingimuste suhtes. Kosmoses tehtud katsetes on ilmnenud, et nad võivad püsida vaakumis elus kümme päeva. Loimuri võib vabalt ka aastaks või kümneks -80 °C kraadi juures külmutada ja juba 20 minutit pärast üles soojendamist hakkab ta jälle ringi loimama, nagu poleks midagi juhtunud.

Nüüd selgub Boothby ja kolleegide tööst, et enam kui kuuendik loimuri DNAst – 17,5 protsenti – on saadud teistelt liikidelt. Teadlastel polnud aimugi, et mõne looma genoomis võib olla võõr-DNAd nõnda palju. Enamasti on loomadel võõrast päritolu geene alla ühe protsendi.

Loimurid on võõraid geene üle võtnud peamiselt bakteritelt, aga ka taimedelt, seentelt ja arhedelt. Teadlased oletavad, et suur võõrgeenide hulk võib olla kuidagi seotud loimurite erakordse vastupidavusega. Selle kasuks räägib asjaolu, et paljud bakterid, kelle seas on niinimetatud horisontaalne geeniülekanne väga levinud, on samuti äärmuslike olude suhtes väga vastupidavad ja pidanud meie maakeral vastu miljardeid aastaid.

Viimastel aastatel on teadlased horisontaalset geeniülekannet ehk keskkonnast pärit geenide genoomi lõimimist avastanud üha enam. Mõnegi teadlase arvates ei peakski me seepärast enam rääkima eluslooduse põlvnemispuust, vaid hoopis põlvnemisvõrgust.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.