Metsik teadusvideo: ühelt hektarilt juuritud kännud kütaksid aastas ära 4 – 6 elamut ({{commentsTotal}})

Enamasti jäävad raielankidel kännud välja juurimata. Kuid kännudki on puit ning neis peitub suur kütteväärtus, suurem kui nende väljajuurimiseks ja transpordiks kulutatav energia. Miks kännud maasse jäetakse ja kuidas see mõjub keskkonnale, uuris Eesti maaülikooli metsaökosüsteemide professor Veiko Uri.

Maaülikooli uurimisrühm, mida Veiko Uri juhtis, vaatas Eestis seni kasutamata taastuvenergiaressurssi ehk kändude juurimist. Eestis sobivad juurimiseks oma maapinnalähedase juurestiku tõttu kuusekännud.

2011. aastal alustatud teadusuuringu käigus juuriti ühel poolel raiesmikust kuusekännud välja, teisel poolel jäeti maasse.

Seejärel hinnati erinevate alade kuusekändudest saadava küttepuidu kvaliteeti ja kogust, näiteks kuusekändude biomassi, nende energeetilist väärtust ja kuivaine sisaldust. Samuti vaadeldi juurimisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid.

Soov oli teada saada, kas juurimise võib põhjustada toitainete kadu, kui palju võib juurimine mõjutada lämmastikuringet ja kas see võib põhjustada süsiniku emissiooni.

Leiti, et kändudest saadava energia kogus on tunduvalt suurem kui juurimiseks, transpordiks ja töötlemiseks kulutatakse.

Nii võib ühelt hektarilt saadav kännupuit katta 4-6 keskmise elamu aastase küttevajaduse. Ometi kändude juurimist ulatuslikult ei tehta.

Põhjuseks on küttepuidu madal hind. Kännupuidu teeb kalliks juurimine, kändude transport ja purustamine. Seega madalate puiduhindade juures ei ole kännupuit konkurentsivõimeline.

Kuidas mõjub juurimine keskkonnale?

Kui väliselt võrrelda juurimata ja juuritud alasid, siis erinevusi ei ole. Uurimistulemused näitasid, et ka aineringete seisukohalt viljakatelt aladelt kuusekändude juurimine mingeid olulisi keskkonnariske ei kätke.

Kändude juurimine pakub metsaomanikule rohkesti metsakasvatuslikke eeliseid.

Kändude juurimine kobestab maapinda, kuhu on oluliselt lihtsam uut metsapõlve kasvama panna. Kobestatud mullale on palju hõlpsam taimi istutada kui ettevalmistamata maapinnale.

Lisaks võib kändude juurimine olla kasulik ühe ohtlikema haigustekitaja, juurepessu leviku takistamisel. Juurepess on haigustekitaja, mis igal aastal mädandab ja tapab sadu tuhandeid puid. Samuti pidurdab see taimede kasvu, mistõttu jääb siinne puidutoodang oluliselt väiksemaks kui võiks. Juurepess levib peamiselt kändude kaudu.

Juurepessust kahjustatud aladel juurimine võib vähendada oluliselt puude haigestumist järgmises metsapõlvkonnas.

Eesti maaülikooli uuringut „Kuusekändude varumise metsanduslikud aspektid ja kaasnevate keskkonnamõjude hindamine“ rahastas RMK ning selle eelarve oli 144 600 eurot.

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

Toimetaja: Marju Himma



Nutiseade diagnoosib sekunditega meeste viljatusprobleeme

Meeste spermakvaliteedi ja spermid arvukuse hindamine võib muutuda lähiaastatel oluliselt lihtsamaks. Uus nutitelefonil ja 3D-prinditaval liidesel põhinev seade tõestab, et kulukaid analüüse saab teha kodus 98 protsendini küündiva täpsusega.

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.