Metsik teadusvideo: ühelt hektarilt juuritud kännud kütaksid aastas ära 4 – 6 elamut ({{commentsTotal}})

Enamasti jäävad raielankidel kännud välja juurimata. Kuid kännudki on puit ning neis peitub suur kütteväärtus, suurem kui nende väljajuurimiseks ja transpordiks kulutatav energia. Miks kännud maasse jäetakse ja kuidas see mõjub keskkonnale, uuris Eesti maaülikooli metsaökosüsteemide professor Veiko Uri.

Maaülikooli uurimisrühm, mida Veiko Uri juhtis, vaatas Eestis seni kasutamata taastuvenergiaressurssi ehk kändude juurimist. Eestis sobivad juurimiseks oma maapinnalähedase juurestiku tõttu kuusekännud.

2011. aastal alustatud teadusuuringu käigus juuriti ühel poolel raiesmikust kuusekännud välja, teisel poolel jäeti maasse.

Seejärel hinnati erinevate alade kuusekändudest saadava küttepuidu kvaliteeti ja kogust, näiteks kuusekändude biomassi, nende energeetilist väärtust ja kuivaine sisaldust. Samuti vaadeldi juurimisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid.

Soov oli teada saada, kas juurimise võib põhjustada toitainete kadu, kui palju võib juurimine mõjutada lämmastikuringet ja kas see võib põhjustada süsiniku emissiooni.

Leiti, et kändudest saadava energia kogus on tunduvalt suurem kui juurimiseks, transpordiks ja töötlemiseks kulutatakse.

Nii võib ühelt hektarilt saadav kännupuit katta 4-6 keskmise elamu aastase küttevajaduse. Ometi kändude juurimist ulatuslikult ei tehta.

Põhjuseks on küttepuidu madal hind. Kännupuidu teeb kalliks juurimine, kändude transport ja purustamine. Seega madalate puiduhindade juures ei ole kännupuit konkurentsivõimeline.

Kuidas mõjub juurimine keskkonnale?

Kui väliselt võrrelda juurimata ja juuritud alasid, siis erinevusi ei ole. Uurimistulemused näitasid, et ka aineringete seisukohalt viljakatelt aladelt kuusekändude juurimine mingeid olulisi keskkonnariske ei kätke.

Kändude juurimine pakub metsaomanikule rohkesti metsakasvatuslikke eeliseid.

Kändude juurimine kobestab maapinda, kuhu on oluliselt lihtsam uut metsapõlve kasvama panna. Kobestatud mullale on palju hõlpsam taimi istutada kui ettevalmistamata maapinnale.

Lisaks võib kändude juurimine olla kasulik ühe ohtlikema haigustekitaja, juurepessu leviku takistamisel. Juurepess on haigustekitaja, mis igal aastal mädandab ja tapab sadu tuhandeid puid. Samuti pidurdab see taimede kasvu, mistõttu jääb siinne puidutoodang oluliselt väiksemaks kui võiks. Juurepess levib peamiselt kändude kaudu.

Juurepessust kahjustatud aladel juurimine võib vähendada oluliselt puude haigestumist järgmises metsapõlvkonnas.

Eesti maaülikooli uuringut „Kuusekändude varumise metsanduslikud aspektid ja kaasnevate keskkonnamõjude hindamine“ rahastas RMK ning selle eelarve oli 144 600 eurot.

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

Toimetaja: Marju Himma



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.