Metsik teadusvideo: ühelt hektarilt juuritud kännud kütaksid aastas ära 4 – 6 elamut ({{commentsTotal}})

Enamasti jäävad raielankidel kännud välja juurimata. Kuid kännudki on puit ning neis peitub suur kütteväärtus, suurem kui nende väljajuurimiseks ja transpordiks kulutatav energia. Miks kännud maasse jäetakse ja kuidas see mõjub keskkonnale, uuris Eesti maaülikooli metsaökosüsteemide professor Veiko Uri.

Maaülikooli uurimisrühm, mida Veiko Uri juhtis, vaatas Eestis seni kasutamata taastuvenergiaressurssi ehk kändude juurimist. Eestis sobivad juurimiseks oma maapinnalähedase juurestiku tõttu kuusekännud.

2011. aastal alustatud teadusuuringu käigus juuriti ühel poolel raiesmikust kuusekännud välja, teisel poolel jäeti maasse.

Seejärel hinnati erinevate alade kuusekändudest saadava küttepuidu kvaliteeti ja kogust, näiteks kuusekändude biomassi, nende energeetilist väärtust ja kuivaine sisaldust. Samuti vaadeldi juurimisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid.

Soov oli teada saada, kas juurimise võib põhjustada toitainete kadu, kui palju võib juurimine mõjutada lämmastikuringet ja kas see võib põhjustada süsiniku emissiooni.

Leiti, et kändudest saadava energia kogus on tunduvalt suurem kui juurimiseks, transpordiks ja töötlemiseks kulutatakse.

Nii võib ühelt hektarilt saadav kännupuit katta 4-6 keskmise elamu aastase küttevajaduse. Ometi kändude juurimist ulatuslikult ei tehta.

Põhjuseks on küttepuidu madal hind. Kännupuidu teeb kalliks juurimine, kändude transport ja purustamine. Seega madalate puiduhindade juures ei ole kännupuit konkurentsivõimeline.

Kuidas mõjub juurimine keskkonnale?

Kui väliselt võrrelda juurimata ja juuritud alasid, siis erinevusi ei ole. Uurimistulemused näitasid, et ka aineringete seisukohalt viljakatelt aladelt kuusekändude juurimine mingeid olulisi keskkonnariske ei kätke.

Kändude juurimine pakub metsaomanikule rohkesti metsakasvatuslikke eeliseid.

Kändude juurimine kobestab maapinda, kuhu on oluliselt lihtsam uut metsapõlve kasvama panna. Kobestatud mullale on palju hõlpsam taimi istutada kui ettevalmistamata maapinnale.

Lisaks võib kändude juurimine olla kasulik ühe ohtlikema haigustekitaja, juurepessu leviku takistamisel. Juurepess on haigustekitaja, mis igal aastal mädandab ja tapab sadu tuhandeid puid. Samuti pidurdab see taimede kasvu, mistõttu jääb siinne puidutoodang oluliselt väiksemaks kui võiks. Juurepess levib peamiselt kändude kaudu.

Juurepessust kahjustatud aladel juurimine võib vähendada oluliselt puude haigestumist järgmises metsapõlvkonnas.

Eesti maaülikooli uuringut „Kuusekändude varumise metsanduslikud aspektid ja kaasnevate keskkonnamõjude hindamine“ rahastas RMK ning selle eelarve oli 144 600 eurot.

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

Toimetaja: Marju Himma



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.