Teadusvideo: Putukas, kelle isu tekitab igal aastal 140 miljoni euro jagu kahju ({{commentsTotal}})

Teda meelitab värskete männiraiesmike vaigulõhn. Talle meeldib noore okaspuu koor. Korraga võib ühe puu kallal isu rahuldada mitukümmend isendit, ühel hektaril koguni 150 000 putukat. See putukas on männikärsakas ning aastas teeb ta Euroopa metsades kahju ligi 140 miljoni euro eest. Eesti maaülikool koos RMKga otsivad sellele probleemile aga lahendust.

Harilik männikärsakas on umbes ühe sentimeetri pikkune, tugevate kitiinsete kehakatetega tume- või mustjaspruun metsaputukas. Ta toitub noorte okaspuude koorest. Värskelt raiutud raiesmikel raiejäätmetest või kändudest lenduv tugev vaigulõhn on männikärsakale isuäratav ja kutsub putuka kohale ka mitme kilomeetri kauguselt. Lehtpuuraiestikel männikärsakate ohtu ei ole, sest seal puudub eelmainitud okaspuukändude lõhn. 

Ühel raiesmikul võib elada ja toituda kuni 150 000 männikärsaka valmikut hektari kohta.

Männikärsakas alustab koore söömist okaspuutaime juurekaelalt, tekitades tüvele sageli koorevabasid, kuni puiduni ulatuvaid laike. Sõltuvalt asustustihedusest võib ühte taime kahjustada korraga mitu kuni mitukümmend mardikat. Suurema kahjustuse korral koorivad putukad kogu tüve juurekaelast kuni esimeste külgoksteni koorest täiesti paljaks. Loodusajakiri Eesti Mets kirjutab, et männikärsaka mardikad teevad noortel okaspuutaimedel koort närides metsakultuuridele olulist kahju, seevastu tõugusööm kändude juurtel on kahjutu või isegi kasulik, kuna see aitab kaasa nende kiiremale kõdunemisele. 

Nii tekitab männikärsakas Euroopa metsades kahju ligi 140 miljonit eurot aastas.

Raiejäätmed uuendusraielangil, mis meelitavad ligi männikärsakat. Foto: RMK 

 

Seetõttu on oluline uurida, kuidas kuuse- ja männitaimi selle kahjuri eest kaitsta.

Ivar Sibul on Eesti maaülikooli metsandusdotsent, kes RMK toel uuribki looduslike tõrjevahendite mõju metsakahjurite käitumisele.

Näidiskatsealal riigimetsas, Kiidjärve metsandikus toimus kolm aastat tagasi lageraie. Raiejärgsel kevadel istutati sinna teadusprojekti raames katsekultuur, mille rajamisel kasutati eriliigilist istutusmaterjali, kuuse- ja männitaimi. Katse käigus töödeldi taimi erinevate putukamürkidega, sh biovahaga.

Tulemused näitavad, et just biovaha on see, mis kõige püsivamalt ja kindlamalt kaitses nii kuuse- kui männitaimi männikärsaka kahjustuse eest.

Männikärsakas kuuseistikut kahjustamas. Foto: RMK

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on tänaseks rahastatud enam kui 1 miljoni euroga. Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

Toimetaja: Marju Himma



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.