Teadusvideo: Putukas, kelle isu tekitab igal aastal 140 miljoni euro jagu kahju ({{commentsTotal}})

Teda meelitab värskete männiraiesmike vaigulõhn. Talle meeldib noore okaspuu koor. Korraga võib ühe puu kallal isu rahuldada mitukümmend isendit, ühel hektaril koguni 150 000 putukat. See putukas on männikärsakas ning aastas teeb ta Euroopa metsades kahju ligi 140 miljoni euro eest. Eesti maaülikool koos RMKga otsivad sellele probleemile aga lahendust.

Harilik männikärsakas on umbes ühe sentimeetri pikkune, tugevate kitiinsete kehakatetega tume- või mustjaspruun metsaputukas. Ta toitub noorte okaspuude koorest. Värskelt raiutud raiesmikel raiejäätmetest või kändudest lenduv tugev vaigulõhn on männikärsakale isuäratav ja kutsub putuka kohale ka mitme kilomeetri kauguselt. Lehtpuuraiestikel männikärsakate ohtu ei ole, sest seal puudub eelmainitud okaspuukändude lõhn. 

Ühel raiesmikul võib elada ja toituda kuni 150 000 männikärsaka valmikut hektari kohta.

Männikärsakas alustab koore söömist okaspuutaime juurekaelalt, tekitades tüvele sageli koorevabasid, kuni puiduni ulatuvaid laike. Sõltuvalt asustustihedusest võib ühte taime kahjustada korraga mitu kuni mitukümmend mardikat. Suurema kahjustuse korral koorivad putukad kogu tüve juurekaelast kuni esimeste külgoksteni koorest täiesti paljaks. Loodusajakiri Eesti Mets kirjutab, et männikärsaka mardikad teevad noortel okaspuutaimedel koort närides metsakultuuridele olulist kahju, seevastu tõugusööm kändude juurtel on kahjutu või isegi kasulik, kuna see aitab kaasa nende kiiremale kõdunemisele. 

Nii tekitab männikärsakas Euroopa metsades kahju ligi 140 miljonit eurot aastas.

Raiejäätmed uuendusraielangil, mis meelitavad ligi männikärsakat. Foto: RMK 

 

Seetõttu on oluline uurida, kuidas kuuse- ja männitaimi selle kahjuri eest kaitsta.

Ivar Sibul on Eesti maaülikooli metsandusdotsent, kes RMK toel uuribki looduslike tõrjevahendite mõju metsakahjurite käitumisele.

Näidiskatsealal riigimetsas, Kiidjärve metsandikus toimus kolm aastat tagasi lageraie. Raiejärgsel kevadel istutati sinna teadusprojekti raames katsekultuur, mille rajamisel kasutati eriliigilist istutusmaterjali, kuuse- ja männitaimi. Katse käigus töödeldi taimi erinevate putukamürkidega, sh biovahaga.

Tulemused näitavad, et just biovaha on see, mis kõige püsivamalt ja kindlamalt kaitses nii kuuse- kui männitaimi männikärsaka kahjustuse eest.

Männikärsakas kuuseistikut kahjustamas. Foto: RMK

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on tänaseks rahastatud enam kui 1 miljoni euroga. Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

Toimetaja: Marju Himma



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.