Päikesetuul puhus Marsi atmosfääri minema ({{commentsTotal}})

Marsi atmosfäär oli kunagi palju paksem kui praegu. Õhurõhk oli siis punase planeedi pinna lähedal piisavalt suur, et ka vedelas olekus vett sai seal olla ja voolata, nagu võib arvata ka mõnede pinnavormide järgi. Kuid ajapikku on Marsi atmosfäär muutunud jõudsalt õhemaks ja hõredamaks.

 

NASA teadlased väidavad nüüd uue tõendusmaterjali põhjal senisest kindlamini, et põhjuseks oli päikesetuul. Päikeselt tulvav osakeste vool, mis atmosfääri ülakihte järjekindlalt sasis ja järk-järgult lahti rebis. Tõendusmaterjali on leidnud satelliit Maven, mis asus Marsi ümber tiirutama möödunud aastal.

Mavenil on korda läinud lähedalt jälgida tugeva päikesetormi otsest kahjustavat toimet Marsi praeguseks veel säilinud atmosfäärile. Päikesetuule osakesed andsid ülaatmosfääri gaasile nii palju energiat, et sellest osa sööstis ilmaruumi nii suure hooga, et lendab välja tõenäoliselt ka Päikesesüsteemist.

Võib siis arvata, et just päikesetuulel lasubki põhiline süü selle eest, et Marsi atmosfäär juba kaugetel aegadel noorusaegadel juba nii kiiresti õhenes, et vedel vesi planeedi pinnalt madala õhurõhu tõttu kadus ja Marss muutus suhteliselt Maa-sarnasest võibolla isegi elukõlblikus planeedist selleks külmaks kõrbeplaneediks, millisena me seda täna tunneme.

Miks siis aga maakeral atmosfäär alles on, kuigi Maa on Päikesele lähemal kui Marss ja päikesetuul peaks meie kandis olema selle võrra tugevamgi? Asi on selles, et maakeral on tugev magnetväli, mis päikesetuule laetud osakesi selle atmosfäärist otsustavalt eemale suunab.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.