Teadusvideo: metsise kadumise saladust uurimas ({{commentsTotal}})

Metsis on Euroopa suurim kanaline, keda praegu kohtab Eesti männikutes viis korda harvemini kui poolesaja aasta eest. Selle põhjust teadlased otsivad jätkuvalt.

Metsise kadumise saladuse uurimist juhib Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus. Metsis on väga tugevasti seotud männikutega ta toitub talvel pea ainult männiokastest. Metsise kohalolu reedavad umbes 1-sentimeetrise läbimõõduga ja 5-6 sentimeetri pikkused vorstikujulised väljaheited. Nendest näeb ka seda, mida metsis sööb. Talvised väljaheited koosnevad peaaegu ainult okastest.

Metsisel on üksjagu palju vaenlasi: näiteks kiskjad ja röövlinnud, viimaste hulgas hiireviu. Hõredaks raiutud metsas saavad röövlinnud hästi lennata ning see suurendab ohtu metsise tibudele ja ka täiskasvanud lindudele, kes võivad kergemini saagiks langeda.

Igal aastal hukkub suur osa tibudest ja metsistest.

Eestis on ligi 400 metsise mängupaika, mis tavapäraselt asuvad soometsas. Kevadel kogunevad sinna sigimisvõimelised metsisekuked, kes kanadega paarituda tahavad. Pulmamängud algavad märtsis ja kestavad maini.

Metsise kukkede jaoks on oluline, et mängupaigas oleks tugevate okstega puid, kus nad saavad oma mängu esitada ja ka lagedamaid mänguplatse, kui kuked tulevad maapinnale mängima ja kanadega kohtuma. Pulmamängu häirib see, kui mets on nii noor, et puuvõras ei saa veel istuda või nii tihe, et linnud ei saa maapinnal mängida.

Kolm esimest elunädalat on metsise tibud putuktoidulised ega saa veel taimset toitu süüa. Juuni on seega kõige kriitilisem aeg, mil on eriti oluline leida puhmastest piisaval hulgal liblikaröövikuid. Oluliseks taimeks männikutes on mustikas, millel leidub rohkesti liblikaröövikud.

Asko Lõhmuse juhitavas uurimisprojektis otsitakse vastust küsimusele, mis on metsise iibeprobleemi põhjus. Suremus on loomulik. Kuid kui see on liiga kõrge, siis sündimus ei tasakaalusta suremust. Halvimal juhul on mõlemad paigast ära – suremus liiga kõrge ja sündimus liiga madal.

„Kui tahame looduses saavutada tasakaalu, tuleb selgeks teha, mis neid probleeme põhjustab. Alles siis saame hakata neid probleeme lahendama,“ sedastab Asko Lõhmus.

Metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuringut rahastab RMK. Teadusuuringute teemade valikul on prioriteediks Eesti oludes rakendatav mitmekülgne ja säästlik metsandus, mis hõlmab ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid uurimisvaldkondi. RMK alustas sihipärase teadustegevuse toetamisega aastal 2008. Tänaseks on toetatud 11 rakendusuuringut enam kui miljoni euro eest. Juba lõppenud teadusuuringute tulemustega arvestab RMK oma igapäevatöös.

Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

Toimetaja: Marju Himma



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.