Teadusvideo: metsise kadumise saladust uurimas ({{commentsTotal}})

Metsis on Euroopa suurim kanaline, keda praegu kohtab Eesti männikutes viis korda harvemini kui poolesaja aasta eest. Selle põhjust teadlased otsivad jätkuvalt.

Metsise kadumise saladuse uurimist juhib Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus. Metsis on väga tugevasti seotud männikutega ta toitub talvel pea ainult männiokastest. Metsise kohalolu reedavad umbes 1-sentimeetrise läbimõõduga ja 5-6 sentimeetri pikkused vorstikujulised väljaheited. Nendest näeb ka seda, mida metsis sööb. Talvised väljaheited koosnevad peaaegu ainult okastest.

Metsisel on üksjagu palju vaenlasi: näiteks kiskjad ja röövlinnud, viimaste hulgas hiireviu. Hõredaks raiutud metsas saavad röövlinnud hästi lennata ning see suurendab ohtu metsise tibudele ja ka täiskasvanud lindudele, kes võivad kergemini saagiks langeda.

Igal aastal hukkub suur osa tibudest ja metsistest.

Eestis on ligi 400 metsise mängupaika, mis tavapäraselt asuvad soometsas. Kevadel kogunevad sinna sigimisvõimelised metsisekuked, kes kanadega paarituda tahavad. Pulmamängud algavad märtsis ja kestavad maini.

Metsise kukkede jaoks on oluline, et mängupaigas oleks tugevate okstega puid, kus nad saavad oma mängu esitada ja ka lagedamaid mänguplatse, kui kuked tulevad maapinnale mängima ja kanadega kohtuma. Pulmamängu häirib see, kui mets on nii noor, et puuvõras ei saa veel istuda või nii tihe, et linnud ei saa maapinnal mängida.

Kolm esimest elunädalat on metsise tibud putuktoidulised ega saa veel taimset toitu süüa. Juuni on seega kõige kriitilisem aeg, mil on eriti oluline leida puhmastest piisaval hulgal liblikaröövikuid. Oluliseks taimeks männikutes on mustikas, millel leidub rohkesti liblikaröövikud.

Asko Lõhmuse juhitavas uurimisprojektis otsitakse vastust küsimusele, mis on metsise iibeprobleemi põhjus. Suremus on loomulik. Kuid kui see on liiga kõrge, siis sündimus ei tasakaalusta suremust. Halvimal juhul on mõlemad paigast ära – suremus liiga kõrge ja sündimus liiga madal.

„Kui tahame looduses saavutada tasakaalu, tuleb selgeks teha, mis neid probleeme põhjustab. Alles siis saame hakata neid probleeme lahendama,“ sedastab Asko Lõhmus.

Metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuringut rahastab RMK. Teadusuuringute teemade valikul on prioriteediks Eesti oludes rakendatav mitmekülgne ja säästlik metsandus, mis hõlmab ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid uurimisvaldkondi. RMK alustas sihipärase teadustegevuse toetamisega aastal 2008. Tänaseks on toetatud 11 rakendusuuringut enam kui miljoni euro eest. Juba lõppenud teadusuuringute tulemustega arvestab RMK oma igapäevatöös.

Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

Toimetaja: Marju Himma



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.