Eesti idufirma kavandab transpordi vallas revolutsiooni
Jagamismajanduse laienedes on teenused nagu Uber ja Lyft ning arvukad sotsiaalmeedia autojagamise grupid hoogsalt muutmas transpordi palet. Lisaks neile on valdkonnas kanda kinnitamas Eesti iduettevõte Wisemile, mis soovib läbi nuti- ja veebirakenduse pakkuda mugavat võimalust sõita üheskoos uksest ukseni või saata teise asulasse pakk.
Ajal, mil rongiliikluses valitseb mõningane segadus ja linnade vahel kihutavad turukonkurentsis aina odavamat hinda pakkuvad bussifirmad sõidavad meie maanteedel autod, kus on keskmiselt 1,3 inimest masina kohta. See aga tähendab lisakulu nii maanteede, kütuse, keskkonnareostuse kui ka muude tegurite osas. Seis on sarnane ka kullervedude ja väikepakkide transpordi puhul, kus kullerfirmad teevad eraldi sõite pakkide veoks, samas kui eraisikutel on enamasti tühjad pagasiruumid, mida samal marsruudil sõites võiks kasutada väikepakkide vedamiseks.
Olukorra lahendamiseks tuli 2014. aasta lõpul kokku idufirma Wisemile meeskond, kuhu kuuluvad SmartPosti, ON24 ja Garage48 loojad ning endised Skype ja Playtechi mobiilsete rakenduste insenerid, kellest mitmed on Tartu ülikooli vilistlased. Wisemile ambitsiooniks on traditsioonilise transpordituru muutmine. “Transporditurg on selles kontekstis juba kaua muutumatult püsinud: inimesed võtavad ette tüütu teekonna rongi või bussijaama, ootavad ühistransporti, sõidavad pikalt, jõuavad uuesti jaama ning võtavad jällegi ette pika seikluse sihtkohta jõudmiseks,” kirjeldas senist olukorda Wisemile asutaja, tegevjuht ning TTÜ logistika magistrant Arti Kütt.
Tänavu sügisel avaldas tiim omanimelise nutirakenduse nii Androidi kui ka iOS platvormidele ning testib seda hetkel koduturul. Rakendus viib kokku reisijad ja pakisaatjad autojuhtidega, kel sama teekond plaanis on ning kes omavad vabu istekohti või pagasiruumi. Seeläbi saavad autojuhid kütusekulu raha tagasi teenida ning reisijad või pakisaatjad mugava ja kiire otse uksest-ukseni transporditeenuse. Praegu kasutab rakendust üle 2600 kliendi, eesootavaid sõite on 241 ning jagatud kilomeetreid kaugelt üle 15 000. Sarnase rakendusega on välja tulnud ka Hopp, mis on esimese kahe kuuga kogunud üle 5000 kasutaja ning mille abil tehakse igal nädalal sadu sõite.
Rakenduse kaudu valib reisija endale sobiva auto, teeb broneeringu, vaatab rakendusest kuidas auto täpselt temani sõidab, istub autosse ning reisib kiirelt ja mugavalt otse uksest-ukseni. “Kusjuures Wisemilega on üldjuhul kaks korda soodsam reisida kui rongi või bussiga,” kinnitab Kütt. Arendatud tehnoloogiat plaanib idufirma katsetada ja lihvida esmalt Eestis, et hiljem laieneda ka teistesse riikidesse. “Kui praegu pooltühjalt sõitvad autod saaksid vabalt kaks reisijat peale võtta, väheneks tublisti ka ökoloogiline jalajälg,” lausus Kütt.
Andmete, sõitjate ja juhtide turvalisusest kõneledes ütleb Kütt, et rakenduses registreerib nii autojuht kui ka reisija end telefoninumbri, nime, piltide ja ka auto andmete põhjal. Peale reisi hindavad mõlemad osapooled teineteist ja tekib sotsiaalne turvalisus. Reisija saab omakorda valida autojuhi, kellel on nö kõige rohkem positiivset tagasisidet. “Lisaks saab ta kontrollida selle inimese nime Facebookist või mujalt ja autoandmeid Maanteeametist, seda tehnilise ülevaatuse ja liikluskindlustuse osas,” ütles Kütt.
Tema sõnul oli majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esmalt sõidujagamisele vastu, kuna seadustega pole seda üheselt määratud ning see jääb nö halli alasse. Hiljuti kinnitas aga ministeerium, et sõidujagamine ning kulude kompenseerimine on seaduslik ning riik siin kätt ette ei pane. “MKM kutsus meid arutelule, kuidas riik saaks toetada sõidujagamist kui sellist ning millised on Wisemile ettepanekud seadusemuudatusteks, et reguleerida sõidujagamine üheselt mõistetavaks,” tundis Kütt heameelt.
KOMMENTAAR
Mari Jüssi - Säästva Eesti instituudi vanemekspert
Sõidujagamisteenuse arenemine on väga teretulnud transporditeenus ühistranspordi täiendusena. Seni on sõidujagamine levinud rohkem USA-s, kus sõltuvus autost on palju suurem kui Euroopa linnades ja paljud tööandjad nuputavad viise, kuidas töötajate parkimiskohtade arvu vähendada ning kulusid kokku hoida.
Sõidujagamine on keskkonnasäästlik eelkõige siis, kui kahe autoga liikumise asemel sõidab üks auto, mitte aga siis, kui muidu ühistranspordiga sõitja hakkab sõidujagamise teenust kasutama. Praegu jääb mulje, et püütakse just ühistranspordiga liikujaid, aga nii rahaline kui ka keskkonnahoiu potentsiaal on just autokasutajate hulgas.
Kui mul on vaja näiteks sõita Tallinnast Setomaale, siis bussiga võib see võtta kuus tundi ja autoga üle nelja tunni, samas rongi ja sõidukijagamist kombineerides kulub selleks alla nelja tunni. Ma eelistaksin nii mugavuse, liiklusohutuse kui ka keskkonnahoiu huvides rongi ja sõidujagamise kombineerimist, selle asemel, et kogu teekonnaks mõnes autos vaba kohta otsida.