Parimad noorteadlased vormisid teaduse kolme minuti loenguks ({{commentsTotal}})

{{1443185311000 | amCalendar}}

ERR Novaator tegi üle-euroopalisel Teadlaste Ööl otseülekande Eesti Teaduste Akadeemias toimunud kolme minuti loengute konkursi finaalist.

Lõppvõistlusel võtsid mõõtu 15 noort teadlast kuuest avalik-õiguslikust ülikoolist. Noorteadlased pidid mahutama oma teadustöö kolme minuti pikkusesse esitlusse ja valima selleks atraktiivse formaadi, mis avas töö sisu ja olulisuse võimalikult laiale sihtgrupile.

FInaali laureaatideks nimetati Maria Fomitšenko, Elisabeth Hõbesalu, Uku Lember, Hanna Moor, Andres Toode ja Ronald Väli.

"See, kes teeb paljast teoreetilist teadust, on just kui ilma käte ja sõrmedeta," nentis Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ning palus laureaatidel lahti lõigata tort.

Teadlaste Ööl tulid esitlusele ülikoolides eelkonkurssidel välja valitud parimad loengud, millest žürii valis välja võiduloengud. Auhinnaks on kuue parima loengu klipi pääs ETV eetrisse.

Ettekanded tähestiku järjekorras:

Heli Ernits − Eesti muusika- ja teatriakadeemia loomingulise suuna oboe eriala doktorant: “Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett: salvestiste analüüs”

Maria Fomitšenko − Tallinna tehnikaülikooli keemia ja geenitehnoloogia doktorant: “Molekulaarsed mahutid”

Elisabeth Hõbesalu − Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikateaduse magistrant: “Ernst Hiis – Estonia klaveri isa”

Friedrich Kaasik − Tartu ülikooli tehnika ja tehnoloogia doktorant: “Tehislihased”

Alisa Krasnova − Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimefüsioloogia doktorant: “Eddy the flux and carbon of the forest

Triin Lauri − Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi avaliku poliitika lektor ja interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuse nooremteadur: “Koolivaliku talumatu võistluslikkus”

Heidi Lees ja Piia Jõul − Tallinna tehnikaülikooli keemia ja geenitehnoloogia doktorandid: “Oht merepõhjas − keemiarelvad”

Uku Lember − Tallinna ülikooli ajaloo teadur “Konstruktiivne vaikus Nõukogude Eesti segaperedes”

Elina Mark − Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi sigimisbioloogia osakonna doktorant:
“Kumb oli enne − kas kana või muna”

Maido Märss − Tallinna tehnikaülikooli energia- ja geotehnika doktorant: “Elektrienergia tarbimise majandamine väiketootmisel”

Hanna Moor − Tartu ülikooli geneetika doktorant: “Kuidas mõjutab regulaatorvalk Fis Pseudomonas putida biofilmi moodustumist?”

Liivi Plumer − Tartu ülikooli zooloogia doktorant: “Hundid, koerad ja hübriidid”

Marju Raju − Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikateaduse doktorant: “Ei saa mitte vaiki olla”

Andres Toode − Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise doktorant: “Manipuleeritud märtsipommitamine”

Ronald Väli − Tartu ülikooli elektrokeemia doktorant: “Üks viis, kuidas päike ja tuul purki panna”

Züriid juhib akadeemia president Tarmo Soomere, lisaks kuuluvad žüriisse: akadeemik Mart Kalm, Laine Randjärv, Riina Rõõmus ja Juku-Kalle Raid.

Teadlaste Öö eesmärk on viia teadushuvi ka noorteni. Kõige võimsam kanal selleks on Soomere hinnangul Eesti Rahvusringhääling. Kanaleid on aga palju.

"Meil on mitu populaarteaduslikku ajakirja. Neist kahjuks üks - Horisont - on praegu suurtes raskustes. Selle kadumine oleks väga suur löök mitte teadusele, kes suudab end tutvustada kus iganes, vaid Eesti rahvale, kes ei saa enam teada, mida Eesti tippteadus teeb," ütles Soomere "Aktuaalsele kaamerale".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa, Marju Himma



Grafeeni abil nutiseadmega õhureostust mõõtma

Tartu ülikooli füüsikud avaldasid järjekordse töö õhukese süsinikukihi ehk grafeeni tulevaste kasutusvõimaluste kohta. Ei pruugi minna rohkem kui mõni aasta, mil meist igaühe mobiiltelefonis on sensor, mis aitab välisõhu reostatust mõõta ning puhtama õhuga liiklemisteid valida. 

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Uuring: hunnid langesid roomlaste propaganda ohvriks

Ajalooürikutes kirjeldatakse antiikaja lõpul Euroopasse tunginud hunne sageli "maad tabanud katku" või isegi millegi hullemana. Vana-Rooma riigi piirialadel elanud inimeste säilmeid uurinud teadlased leiavad aga, et lihtinimeste tasandil oli hunnide ja roomlaste kooselu märksa rahumeelsem.