Sipelgate söögiseened on tõelised kultuurliigid ({{commentsTotal}})

Panama vihmametsades elutsevad lehesööjatest sipelgad on toiduviljeluse alal meist, inimestest, kümneid miljoneid aastaid ees. Tuleb välja, et selle aja peale on nende sipelgate kasvatatavate seentega juhtunud seesama, mis inimeste kasvatatavate põllutaimedega on ka juba juhtunud.

 

Inimesed nimelt on paremaid taimi välja valides ja sel moel uusi sorte luues enese teadmata muundanud ka nende taimede genoome. Nii on mõnedki kultuurtaimed, nagu nisu, banaan ja tubakas, muutunud polüploidseks. See tähendab, et nende taimede rakkude sees on igast kromosoomist rohkem kui kaks koopiat. Tavaliselt on neid kromosoomikoopiaid igas rakus kaks, inimestel enestel ka.

Kuid nüüd on Kopenhaageni ülikooli teadlased eesotsas Pepijn Kooij'ga avastanud, et neil seentel, mida kasvatavad oma vastsetele toiduks 14 Panama vihmametsade sipelgaliiki, on rakkudes kromosoome hulgi. Seejuures tundub, et see hulgikromosoomsus ehk polüploidsus on seotud just sipelgate väga püsiva pühendumisega ühe kindla seeneliigi kasvatamisele, sest neil seeneliikidel, mille kasvatamisele sipelgad neile eriliselt spetsialiseerunud ei ole, on igas rakus ikka tavaline hulk kromosoome, kaks tükki.

Polüploidsed taimed on tavalistest taimedest enamasti suuremad ja vastupidavamad. Seega on nad oma kasvatajatele väga usaldusväärseks toidupooliseks. Teadlased kirjutavad ajakirjas Evolutionary Biology, et kui samasugust usaldusväärsust toiduna võib pidada omaseks ka polüploidsetele seentele, siis võib-olla on just Uue Maailma lehesööjate sipelgate suhteliselt hea toiduga kindlustatus üks põhjusi, miks nad on, nagu inimesedki, väga arvukad.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: