Teadus tagasivaates: emeriitprofessor Arvo Tikk arstieetikast ja lastehalvatusepideemiast Eestis ({{commentsTotal}})

Professor emeritus Arvo Tikk (85) on terve oma professionaalse ning akadeemilise karjääri pühendanud Tartu Ülikooli närvikliiniku edendamisele. Professor Tiku juhtimisel loodi 1958. aasta lastehalvatusepideemia ajal intensiivravisüsteem hingamishalvatusega haigete raviks. Hiljem kujunes sellest välja Tartu närvikliiniku hingamiskeskus, mida hiljem täiendati ka väljasõidubrigaadiga, mis oli oluline edasiarendus intensiivravi põhimõtete juurutamisel Eesti raviasutustes.

Professor Arvo Tikk on märkimisväärselt panustanud Eesti arstieetika arendamisse. Juba Nõukogude aja lõpus hakkas ta aktiivselt tegelema selle valdkonnaga ning ta on juhtinud pea kõiki Eesti meditsiinieetika komiteesid. 1990. aastal määrati professor Tikk Tartu ülikooli inimuuringute eetikakomitee esimeheks ning ta on selle komitee liige seniajani. Ta on kuulunud TÜ Kliinikumi Eetika Komiteesse, Arstide Liidu eetikakomiteesse ning aastatel 1995-2008 osales ta Eesti esindajana Euroopa Nõukogu bioeetika komitees.

Tema tegevuse tulemusena on sotsiaalministeeriumi juurde loodud ka Eesti Bioeetika Nõukogu, mille ülesandeks on teha seaduseelnõude ja teiste õigusaktide väljatöötamisel bioeetika-alaseid ettepanekuid.

Järgnevas videos räägib prof Tikk meditsiini arengutest geneetika ja arstieetika kontekstis:

Tema meditsiinieetika käsitlused on tugevalt puudutanud ka surrogaatemadusega seotud probleeme. Ta on osalenud sotsiaalministeeriumile surrogaatemadust käsitleva raporti koostamisel ning avaldanud ajakirjanduses arvamusartikli, kus leiab, et kuivõrd asendusemadus muutub maailmas aina tavapärasemaks ja kättesaadavamaks, siis tuleks see ka Eestis juurutada.

Siiski tõstatub surrogaatemadusega seoses nii juriidilisi kui ka eetilisi probleeme:

Professor Arvo Tikk on oma suhteliselt kõrge ea kohta märkimisväärselt heas vormis. Osaliselt on selle põhjuseks kindlasti professor Tiku aktiivsus nooremas eas tervise- ja võistlusspordiga tegelemisel, kuid sportlik vaim ei ole aastatega temast kadunud. Samuti on ta kirglik fotograaf ning ta on teinud pidevaid ülesvõtteid Tartu ülikooli närvikliiniku kujunemisest läbi aja.
Oma harrastuste ja hobidega proovib ta jätkuvalt tegeleda ja ajaga kaasas käia.

Teadus tagasivaates on artiklisari, milles Tartu ülikooli emeriitprofessorid ja -dotsendid räägivad oma erialavaldkonna arengust ja isiklikust karjäärist. Artiklid on valminud Tartu ülikooli ajakirjandusmagistrantide algatusel.

Toimetaja: Marju Himma



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.