Teadus tagasivaates: emeriitprofessor Arvo Tikk arstieetikast ja lastehalvatusepideemiast Eestis ({{commentsTotal}})

Professor emeritus Arvo Tikk (85) on terve oma professionaalse ning akadeemilise karjääri pühendanud Tartu Ülikooli närvikliiniku edendamisele. Professor Tiku juhtimisel loodi 1958. aasta lastehalvatusepideemia ajal intensiivravisüsteem hingamishalvatusega haigete raviks. Hiljem kujunes sellest välja Tartu närvikliiniku hingamiskeskus, mida hiljem täiendati ka väljasõidubrigaadiga, mis oli oluline edasiarendus intensiivravi põhimõtete juurutamisel Eesti raviasutustes.

Professor Arvo Tikk on märkimisväärselt panustanud Eesti arstieetika arendamisse. Juba Nõukogude aja lõpus hakkas ta aktiivselt tegelema selle valdkonnaga ning ta on juhtinud pea kõiki Eesti meditsiinieetika komiteesid. 1990. aastal määrati professor Tikk Tartu ülikooli inimuuringute eetikakomitee esimeheks ning ta on selle komitee liige seniajani. Ta on kuulunud TÜ Kliinikumi Eetika Komiteesse, Arstide Liidu eetikakomiteesse ning aastatel 1995-2008 osales ta Eesti esindajana Euroopa Nõukogu bioeetika komitees.

Tema tegevuse tulemusena on sotsiaalministeeriumi juurde loodud ka Eesti Bioeetika Nõukogu, mille ülesandeks on teha seaduseelnõude ja teiste õigusaktide väljatöötamisel bioeetika-alaseid ettepanekuid.

Järgnevas videos räägib prof Tikk meditsiini arengutest geneetika ja arstieetika kontekstis:

Tema meditsiinieetika käsitlused on tugevalt puudutanud ka surrogaatemadusega seotud probleeme. Ta on osalenud sotsiaalministeeriumile surrogaatemadust käsitleva raporti koostamisel ning avaldanud ajakirjanduses arvamusartikli, kus leiab, et kuivõrd asendusemadus muutub maailmas aina tavapärasemaks ja kättesaadavamaks, siis tuleks see ka Eestis juurutada.

Siiski tõstatub surrogaatemadusega seoses nii juriidilisi kui ka eetilisi probleeme:

Professor Arvo Tikk on oma suhteliselt kõrge ea kohta märkimisväärselt heas vormis. Osaliselt on selle põhjuseks kindlasti professor Tiku aktiivsus nooremas eas tervise- ja võistlusspordiga tegelemisel, kuid sportlik vaim ei ole aastatega temast kadunud. Samuti on ta kirglik fotograaf ning ta on teinud pidevaid ülesvõtteid Tartu ülikooli närvikliiniku kujunemisest läbi aja.
Oma harrastuste ja hobidega proovib ta jätkuvalt tegeleda ja ajaga kaasas käia.

Teadus tagasivaates on artiklisari, milles Tartu ülikooli emeriitprofessorid ja -dotsendid räägivad oma erialavaldkonna arengust ja isiklikust karjäärist. Artiklid on valminud Tartu ülikooli ajakirjandusmagistrantide algatusel.

Toimetaja: Marju Himma



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.