Teadus tagasivaates: emeriitprofessor Arvo Tikk arstieetikast ja lastehalvatusepideemiast Eestis ({{commentsTotal}})

Professor emeritus Arvo Tikk (85) on terve oma professionaalse ning akadeemilise karjääri pühendanud Tartu Ülikooli närvikliiniku edendamisele. Professor Tiku juhtimisel loodi 1958. aasta lastehalvatusepideemia ajal intensiivravisüsteem hingamishalvatusega haigete raviks. Hiljem kujunes sellest välja Tartu närvikliiniku hingamiskeskus, mida hiljem täiendati ka väljasõidubrigaadiga, mis oli oluline edasiarendus intensiivravi põhimõtete juurutamisel Eesti raviasutustes.

Professor Arvo Tikk on märkimisväärselt panustanud Eesti arstieetika arendamisse. Juba Nõukogude aja lõpus hakkas ta aktiivselt tegelema selle valdkonnaga ning ta on juhtinud pea kõiki Eesti meditsiinieetika komiteesid. 1990. aastal määrati professor Tikk Tartu ülikooli inimuuringute eetikakomitee esimeheks ning ta on selle komitee liige seniajani. Ta on kuulunud TÜ Kliinikumi Eetika Komiteesse, Arstide Liidu eetikakomiteesse ning aastatel 1995-2008 osales ta Eesti esindajana Euroopa Nõukogu bioeetika komitees.

Tema tegevuse tulemusena on sotsiaalministeeriumi juurde loodud ka Eesti Bioeetika Nõukogu, mille ülesandeks on teha seaduseelnõude ja teiste õigusaktide väljatöötamisel bioeetika-alaseid ettepanekuid.

Järgnevas videos räägib prof Tikk meditsiini arengutest geneetika ja arstieetika kontekstis:

Tema meditsiinieetika käsitlused on tugevalt puudutanud ka surrogaatemadusega seotud probleeme. Ta on osalenud sotsiaalministeeriumile surrogaatemadust käsitleva raporti koostamisel ning avaldanud ajakirjanduses arvamusartikli, kus leiab, et kuivõrd asendusemadus muutub maailmas aina tavapärasemaks ja kättesaadavamaks, siis tuleks see ka Eestis juurutada.

Siiski tõstatub surrogaatemadusega seoses nii juriidilisi kui ka eetilisi probleeme:

Professor Arvo Tikk on oma suhteliselt kõrge ea kohta märkimisväärselt heas vormis. Osaliselt on selle põhjuseks kindlasti professor Tiku aktiivsus nooremas eas tervise- ja võistlusspordiga tegelemisel, kuid sportlik vaim ei ole aastatega temast kadunud. Samuti on ta kirglik fotograaf ning ta on teinud pidevaid ülesvõtteid Tartu ülikooli närvikliiniku kujunemisest läbi aja.
Oma harrastuste ja hobidega proovib ta jätkuvalt tegeleda ja ajaga kaasas käia.

Teadus tagasivaates on artiklisari, milles Tartu ülikooli emeriitprofessorid ja -dotsendid räägivad oma erialavaldkonna arengust ja isiklikust karjäärist. Artiklid on valminud Tartu ülikooli ajakirjandusmagistrantide algatusel.

Toimetaja: Marju Himma



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.