Uni päästab külmetuse käest   ({{commentsTotal}})

Kooliaeg on jälle käes, kaugel see sügiski pole ja statistika näitab, et just sügistalvisel ajal hakkavad nii koolilapsi kui ka täiskasvanuid sagedamini kimbutama viirushaigused. Mida aga teha, et nohusest ninast, kurguvalust, köhast, peavalust ja muudest niinimetatud külmetushaiguse sümptomitest siiski võimalikult hästi hoiduda?

Ameerikas hiljuti tehtud teadusuuringu põhjal on soovitus väga lihtne: magage kauem. Sheldon Cohen Carnegie Melloni Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Sleep, et ebapiisav uni suurendab riskiga haigestuda nina-neelupõletikku ehk justnimelt sellesse sügiseti sagenevasse haigusesse, mille tunnused eelnevalt välja toodi.

Uuringust selgus, et inimestel, kes magavad öösel kuus tundi või vähem, on tõenäosus niinimetatud külmetushaigust saada neli korda kõrgem kui neil, kes magavad öösel seitse tundi või rohkem. Tulemus kinnitab taas kord vana tuntud tõde, et uni on tervisele kasulik.

Uuringus jälgisid teadlased kahe kuu vältel 164 täiskasvanu terviseseisundit ja küsitlesid neid stressitaseme ning alkoholi- ja tubakatarvituse kohta. Seitsme päeva jooksul mõõtsid nad randmeseadmega ka katseisikute uneaega. Siis pandi katseisikud nädalaks hotellituppa elama, tilgutati neile ninatilkadega natuke viirust ninna ja jälgiti, mis nendega juhtuma hakkas. Juhtus muidugi see, et osa jäi haigeks, osa aga mitte.

Tuli välja, et just une kestvus oli kaugelt kõige tähtsam haigestumist või mittehaigestumist määrav tegur. Mingit mõju ei avaldanud see, milline oli inimese vanus, rassikuuluvus või sissetulek ega ka mitte hariduse- või stressitase. Ei lugenud isegi see, kas inimene suitsetas või mitte. Luges ikkagi põhiliselt just uneaeg.

Nii et veel üks hea vabandus hommikul kauem voodis lesida või kui see pole võimalik, siis hea põhjus õhtul varem magama minna.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.