Sipelgas võtab seene vastu rohtu   ({{commentsTotal}})

Kui sipelgas on haige, siis ta võtab rohtu. Ja kuigi rohul on kõrvaltoimed, taipab sipelgas, et esmatähtis on haiguse ravi.

Soome teadlaste katsetest ilmnes, et seenhaigusse nakatunud raudkuklased (Formica fusca) söövad hea meelega kergelt vesinikperoksiidiga üle piserdatud toitu, samas kui terved sipelgad seda ei puutu. Õigesti teevad mõlemad, sest ühest küljest on vesinikperoksiid sipelga organismile kahjulik, aga teisalt hävitab ta ka haigusetekitajaid seeni.

Nick Bos Helsingi Ülikoolist ja ta kolleegid panidki oma katsetes tähele, et vesinikperoksiidi tarvitamise puhul tõusid haigete sipelgate paranemisväljavaated 20 protsenti. Terved sipelgad vältisid valikuvõimaluse korral vesinikperoksiidi, aga valiku puudumisel suurenes nende seas suremus.

Nii et kuidagi paistab sipelgas justkui teadvat, et tervest peast tasub vesinikperoksiidi sisaldavat toitu vältida, aga veel tähelepanuväärsemalt paistab ta tunnetavat, et seenhaiguse korral tuleks just seesugust toitu süüa. Vaevalt muidugi küll sipelgas neid otsuseid teadlike mõttekäikude tulemusel teeb, küllap ikka on tegu pika evolutsiooni toimel omandatud käitumisega. Aga põnev teada sellegipoolest.

Bos ja kaasautorid kirjutavad uurimistööst ajakirjas Evolution.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: