Tartu ülikooli noor humanoidrobotite häälestaja asub USA-s arendama kirurgilisi mikroroboteid
Kevadel Tartu ülikoolis arvutitehnikas bakalaureuse kraadi kaitsnud Rainer Keerdo tähistab augusti viimasel päeval oma 22. sünnipäeva ja sõidab seejärel tööle maailma suurimasse meditsiinikekeskusesse.
Houstonis asuvas Texase meditsiinikeskuses töötab terve Tartu linna jagu inimesi – ligi 100 000. See on 21 haigla, kaheksa eriotstarbelise instituudi, kaheksa akadeemilise uurimisinstituudi, nelja arstikooli ja kuue õenduskooliga maailma kõige suurem ja paremini varustatud meditsiinikeskus.
Tartu ülikooli värskel vilistlasel Rainer Keerdol on taskus kaheaastane tööleping sealse akadeemilise instituudi robootika töörühmaga, mis ehitab kirurgidele vajalikke mikroroboteid. “Praegu olemasolevatest meditsiinirobotitest on kõige paremini tuntud Da Vinci Surgical System, mis lubab kirurgil kontrollida mitut robotkätt. Nii saab teha väga väikeste sisselõigetega protseduure. Lisaks sellele pakub süsteem head stabilisatsiooni, mis suudab edukalt eemaldada ka väikeseid värinaid,” rääkis Keerdo.
“Masinad pakuvad tihtipeale inimesest palju suuremat täpsust ning on võimelised hetkega tegema miljoneid arvutusi, et näiteks inimese seisukorda hinnata,” lisas noor arvutitehink. Sellepärast loodab ta, et tulevikus toimub kirurgias suur tehnikaline hüpe.
Et see võimalikuks saaks, annab oma panuse ka Keerdo. Sellest sügisest hakkab ta Houstonis arendama mikrorobotite juhtimissüsteemi, mis oleks täielikult kirurgi kontrolli all. “Selleks tuleb kontrollida mitmeid mootoreid ja pakkuda tagasisidet tegelikult toimunud liigutuste kohta,” kirjeldas ta oma uusi tööülesandeid. “Kõik see peab olema tavalisest igapäevasest elektroonikast veakindlam, sest tegu on meditsiinilise rakendusega. Samad põhimõtted ning lisanõuded kehtivad ka kosmoserakendustes ning transporditööstuses.”
Ingliskeelne video “My Houston” tutvustab Texase meditsiinikeskust.
“Inseneeria on mind alati paelunud,” rääkis Keerdo, kes on kasvanud tugeva reaaltaustaga peres. Kui Hugo Treffneri gümnaasiumis tuli tehnikaainetest teha valik materjali- ja keskkonnatehnoloogia ja robootika vahel, valis ta neist viimase. “Toona tundus see kõige lõbusam!” Hiljem kutsusid sõbrad ta Robotexi meeskonda ja Tartu ülikooli robotiklubisse. “Sealt see pihta hakkaski. Võiks öelda, et see oli armastus esimesest silmapilgust.”
Ülikooli valis Keerdo tohutult populaarsest informaatika asemel arvutitehnika, sest lisaks IT-teadmiste omandamisele soovis ta omandada kogemusi ka elektroonika disainimises, programmeerimises ning prototüüpide valmistamises.
“Kuigi nende kahe eriala õppekavad on sarnased, saime meie juba esimese aasta lõpus tegeleda ka elektrimõõtmiste ja –ahelatega. Robootika ning kosmosetehnoloogia suunad sobivad selle õppekavaga väga hästi kokku. Mina valisin robootika. Kolmandal aastal liitusin arukate arvutite ehk iCV töörühmaga Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi intelligentsete materjalide laboris. Programmeerisin seal RoboCupi tarbeks jalgpalli mängivaid humanoidroboteid. Väiksemas mahus tegelesin ka pilditöötluse ning kujundituvastusega,” rääkis ta
Ligi üheks kuud tööd ja üks Robotex hiljem oli Keerdo omandanud eelnevast palju rohkem kogemusi ning valmis võistlema maailmatasemel RoboCupil, kus saavutas meeskonnaga Philosopher 11. koha. “Ilma selle kogemuseta poleks mul lootustki olnud sellisele töökohale,” lausus Keerdo.
“Rainer on väga püüdlik ja aktiivne inimene,” iseloomustas Keerdot Tartu ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo, kes on ka ise samas keskuses tööl olnud. Praegu töötab seal dotsendina tema kunagine doktorant Viljar Palmre. Just Aabloo oli see, kes ka Keerdol Houstoni meditsiinikeskusesse tööle kandideerida soovitas.
Pärast pikka e-kirjade vahetamist ning Skype’i vestlust, kus Keerdo näitas oma seniseid saavutusi ning enda kirjutatud koodi, osutus ta valituks. “Nad otsisid meeskonda noori, kellel oleks robootikaga keskmisest rohkem kogemust. Kahjuks või minu õnneks leidub selliseid väga vähe.”