Tartu ülikooli noor humanoidrobotite häälestaja asub USA-s arendama kirurgilisi mikroroboteid ({{commentsTotal}})

Intelligentsete robotite arendamine Tartu ülikooli iCV uurimisrühm viib Rainer Keerdo (vasakul) tööle maailma suurimasse meditsiinikeskusesse.
Intelligentsete robotite arendamine Tartu ülikooli iCV uurimisrühm viib Rainer Keerdo (vasakul) tööle maailma suurimasse meditsiinikeskusesse. Autor/allikas: TÜ iCV uurimisrühm

Kevadel Tartu ülikoolis arvutitehnikas bakalaureuse kraadi kaitsnud Rainer Keerdo tähistab augusti viimasel päeval oma 22. sünnipäeva ja sõidab seejärel tööle maailma suurimasse meditsiinikekeskusesse.

Houstonis asuvas Texase meditsiinikeskuses töötab terve Tartu linna jagu inimesi – ligi 100 000. See on 21 haigla, kaheksa eriotstarbelise instituudi, kaheksa akadeemilise uurimisinstituudi, nelja arstikooli ja kuue õenduskooliga maailma kõige suurem ja paremini varustatud meditsiinikeskus.

Tartu ülikooli värskel vilistlasel Rainer Keerdol on taskus kaheaastane tööleping sealse akadeemilise instituudi robootika töörühmaga, mis ehitab kirurgidele vajalikke mikroroboteid. “Praegu olemasolevatest meditsiinirobotitest on kõige paremini tuntud Da Vinci Surgical System, mis lubab kirurgil kontrollida mitut robotkätt. Nii saab teha väga väikeste sisselõigetega protseduure. Lisaks sellele pakub süsteem head stabilisatsiooni, mis suudab edukalt eemaldada ka väikeseid värinaid,” rääkis Keerdo.

“Masinad pakuvad tihtipeale inimesest palju suuremat täpsust ning on võimelised hetkega tegema miljoneid arvutusi, et näiteks inimese seisukorda hinnata,” lisas noor arvutitehink. Sellepärast loodab ta, et tulevikus toimub kirurgias suur tehnikaline hüpe.

Et see võimalikuks saaks, annab oma panuse ka Keerdo. Sellest sügisest hakkab ta Houstonis arendama mikrorobotite juhtimissüsteemi, mis oleks täielikult kirurgi kontrolli all. “Selleks tuleb kontrollida mitmeid mootoreid ja pakkuda tagasisidet tegelikult toimunud liigutuste kohta,” kirjeldas ta oma uusi tööülesandeid. “Kõik see peab olema tavalisest igapäevasest elektroonikast veakindlam, sest tegu on meditsiinilise rakendusega. Samad põhimõtted ning lisanõuded kehtivad ka kosmoserakendustes ning transporditööstuses.”

Ingliskeelne video “My Houston” tutvustab Texase meditsiinikeskust. 

“Inseneeria on mind alati paelunud,” rääkis Keerdo, kes on kasvanud tugeva reaaltaustaga peres. Kui Hugo Treffneri gümnaasiumis tuli tehnikaainetest teha valik materjali- ja keskkonnatehnoloogia ja robootika vahel, valis ta neist viimase. “Toona tundus see kõige lõbusam!” Hiljem kutsusid sõbrad ta Robotexi meeskonda ja Tartu ülikooli robotiklubisse. “Sealt see pihta hakkaski. Võiks öelda, et see oli armastus esimesest silmapilgust.”

Ülikooli valis Keerdo tohutult populaarsest informaatika asemel arvutitehnika, sest lisaks IT-teadmiste omandamisele soovis ta omandada kogemusi ka elektroonika disainimises, programmeerimises ning prototüüpide valmistamises.

“Kuigi nende kahe eriala õppekavad on sarnased, saime meie juba esimese aasta lõpus tegeleda ka elektrimõõtmiste ja –ahelatega. Robootika ning kosmosetehnoloogia suunad sobivad selle õppekavaga väga hästi kokku. Mina valisin robootika. Kolmandal aastal liitusin arukate arvutite ehk iCV töörühmaga Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi intelligentsete materjalide laboris. Programmeerisin seal RoboCupi tarbeks jalgpalli mängivaid humanoidroboteid. Väiksemas mahus tegelesin ka pilditöötluse ning kujundituvastusega,” rääkis ta

Ligi üheks kuud tööd ja üks Robotex hiljem oli Keerdo omandanud eelnevast palju rohkem kogemusi ning valmis võistlema maailmatasemel RoboCupil, kus saavutas meeskonnaga Philosopher 11. koha. “Ilma selle kogemuseta poleks mul lootustki olnud sellisele töökohale,” lausus Keerdo.

“Rainer on väga püüdlik ja aktiivne inimene,” iseloomustas Keerdot Tartu ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo, kes on ka ise samas keskuses tööl olnud. Praegu töötab seal dotsendina tema kunagine doktorant Viljar Palmre. Just Aabloo oli see, kes ka Keerdol Houstoni meditsiinikeskusesse tööle kandideerida soovitas.

Pärast pikka e-kirjade vahetamist ning Skype’i vestlust, kus Keerdo näitas oma seniseid saavutusi ning enda kirjutatud koodi, osutus ta valituks. “Nad otsisid meeskonda noori, kellel oleks robootikaga keskmisest rohkem kogemust. Kahjuks või minu õnneks leidub selliseid väga vähe.”



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.