Sipelgad tajuvad teineteise lõhna erakordselt hästi ({{commentsTotal}})

Kui sipelgad maapinnal ringi sibavad, võib mõelda, et vaevalt nad üksteist eristada suudavad. Kuid natuke suudavad ikka. Selgub, et peamiselt lõhna järgi.

Nad ei suuda ehk päris individuaalselt ehk ühesipelgaliselt kõiki oma pesakaaslasi tuvastada, kuid teevad siiski selget vahet, millisele ülesandele spetsialiseerunud sipelgaga tegu on ja saavad loomulikult aru, kas teine sipelgas on pärit nende oma pesast või hoopis mõnest nende naaberpesast. Sellistel keeruka ühiseluga putukatel, nagu sipelgad seda on, on üksteise eristamisest palju kasu, olgu toidukorjel, järglaste hooldamisel või võitlustes vaenlaste vastu.

Ameeriklased on nüüd välja selgitanud, et sipelgad tunnevad üksteise lõhna veel palju peenemalt, kui seni arvati osati. Anandasankar Ray Riverside'i California ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Cell Reports, et sipelgatel, kes tajuvad tundlaotstega kaaslaste kehapinnal kutiikulal leiduvaid süsivesinikühendeid, on lõhnaretseptorgeene palju suuremal hulgal kui suuremal osal teistest putukatest.

Katsest selgus, et sipelgad suutsid tundlaga ära tunda peaaegu kõik erisugused süsivesinikud. Nende lõhnaainete mitmesugused kombinatsioonid annavadki sipelgale teavet, kellega nende kandja puhul tegu on. Teised putukad teadaolevalt nii laial skaalal ja nii üksikasjalikult süsivesinikke eristada ei suuda.

Ray ja ta kolleegid uurisid seda väga täpselt, kuni selleni välja, kuidas sipelga tundla üksikud närvirakud erisugustele ainetele reageerivad. Nad oletavad, et küllap on see eriline eristusvõime sipelgatel välja arenenud just selleks, et paremini ühiselu elada.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: