Parasiitherilane muudab ämblikud zombiks ({{commentsTotal}})

Cyclosa argenteoalba
Cyclosa argenteoalba Autor/allikas: Keizo Takasuka

Jaapani bioloogid on leidnud ämblikke zombi-laadsesse seisundisse viiva parasiiherilase, kes paneb neid sobilikul hetkel punuma tema vastsete kaitseks sobilikku võrku. Mehhanismi edasine uurimine võiks anda vihjeid loodusest inspireeritud putukatõrjevahendite loomiseks.

Loomade käitumist mõjutada suutvad parasiidid pole putukariigis kuigi haruldane nähtus. Nende täpset arengutsüklit on dokumenteeritud aga vähem. Iga liigi poolt harrastatav parasitism on veidi erinev. Jaapanis asuva Kobe'i ülikooli teadlased otsustasid ajakirjas Journal of Expiremental Biology ilmunud töös tuua selgust herilase Reclinervellus nielseni ja võrku punuva ämbliku Cyclosa argenteoalba vahelistesse suhetesse.

Ämbliku paratamatu hukuni viiv suhe saab alguse, kui täiskasvanud herilane muneb sunniviisiliselt ämbliku kõhtu oma muna. Esialgne rünnak ei lõpe looma surmaga. Munetud muna areneb ajapikku ämbliku siseelunditest toituvaks vastseks, mis ämbliku viimaks hukutab

Teadlased panid tähele, et enne seda hakkab ämblik punuma teistsugust võrku kui saagi püüdmiseks. Vana süüakse ära või hüljatakse täielikult. Üldplaanilt meenutas uus võrk ämblike nn puhkevõrku, mis leiab rakendust kesta vahetamise ajal. Sellel olid isegi ultraviolettvalgust peegeldavad tillukesed niidukesed, mis peletavad teisi putukaid ja loomi.

Tugevuselt oli aga parasiidiga nakatanud ämblike võrk tavapärasest 2,7 korda tugevam. Kahe päeva asemel peab see kestma kuni kümme päeva. Uue võrgu valmimise järel jääb ämblik selle keskele oma lõppu ootama, et anda elu järgmisele parasiitherilasele, kes oma muna omakorda mõnda tema liigikaaslasse muneb.

Teadlased loodavad aga, et herilaste vastsete poolt kasutavate hormoonide uurimine võiks anda vihjeid uute putukatõrjevahendite loomiseks, mis takistaksid kahjurite nukkumist

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: