Imikud õpivad rääkima suheldes inimeste mitte masinatega
Nutiseadmetele on loodud mitmeid rakendusi ning veebist võib leida terve rea mänge, mis peaksid aitama imikutel paremini rääkima õppima. Hiljutisest uuringust selgub aga fakt, et kõige tõhusam keele õppimise viis on ikkagi inimesega suheldes.
Washingtoni ülikooli õppimise ja aju-uuringute instituudi teadlased näitasid esimest korda, et imikute aktiivne jälgimine on seotud oskusega õppida keelt. Sotsiaalse suhtlusena tõlgendatav aktiivne jälgimine väljendub selles, kui laps vaatab temaga suhtlevat inimest ning suunab oma pilgu samale esemele, mida vaatab suhtluspartner. Seda peetakse üheks inimese esimesena ilmnevateks suhtlusviisideks.
Videos võib näha aktiivset jälgimist mängimise ajal:
10-kuustel imikutel, kes olid aktiivsemad pilguga uudistama kui neile esineti võõrkeeles, oli märgatav aktiivsem ajutegevus keeleõppega seotud ajupiirkondades.
Ajakirjas Developmental Neuropsychology avaldatud uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, et imikute oskus keelekoodi omandada on otseselt seotud nende suhtlusoskustega. Uuringu kaasautor Patricia Kuhl selgitas ScienceDailyle, et mida rohkem jälgisid imikud silmadega keeleõpetajat ja tema käes olnud mänguasju, seda aktiivsemalt töötasid nende ajud, mis omakorda viitab asjaolule, et sotsiaalsed oskused aitavad lapsel loomulikus keelekeskkonnas keelt õppida.
Uuringu teine autor Rechele Brooks on oma kolleegidega varasemates käsitlustes välja toonud, et aktiivne jälgimine on eelduseks mitmekülgsema keele omandamisele. Neil lastel, kes on vaatlemises aktiivsemad, on eelkoolis paremad tulemused keeleõppes, iseäranis sõnavaras, ja sotsiaalses suhtluses.
Viimases uuringus aga sooviti teada saada, kuidas mõjub vaatlemine võõrkeele tonaalsuse omandamisele. Katses osalesid 17 ingliskeelsete perekondade imikut 25-minutilistes õppetundides nelja nädala vältel. Tundides näitasid õpetajad mänguasju ning lugesid lastele raamatuid rääkides nendega hispaania keeles.
Vahetult pärast keeletundi analüüsiti laboris EEG-ga laste aju reaktsiooni inglise ja hispaania keele kõlaga sõnadele. Uuringu tulemused näitasid, et need lapsed, kes osalesid aktiivsemalt vaatlemises, tundsid hiljem ära rohkem hispaaniakeelseid sõnu.
„Meie leiud näitavad, et imikute sotsiaalne seotus annab panuse nende keeleõppesse – nad pole lihtsalt passiivsed keele kuulajad, vaid panevad hoolikalt tähele ning annavad vanematele oma aktiivse jälgimisega mõista, et nad on valmis õppima. Nendel hetkedel õpivadki lapsed kõige enam,“ rääkis Brooks.
See uuring toetab Kuhli varasemat uuringut, kus leiti, et inglise emakeelega peredest tulevad lapsed on võimelised omandama mandariini keelt keeleõpetajatelt, kuid mitte video- või audiosalvestitelt.
Uuringu autorid loodavad, et nende teadmiste põhjal oskavad vanemad ja õpetajad arvestada sellega, et lapsed õpivad kõige paremini mängu käigus ette tulevates suhtlussituatsioonides. „Nende tähelepanu hoidmine aitab neil keelt õppida,“ ütles Brooks.
Toimetaja: Marju Himma