Teadus tagasivaates | Henn Käärik: meis oli rohkem puhta teadmise rõõmu ({{commentsTotal}})

„Mina ei tunne, et mingid režiimid või riigikorrad oleksid sundinud mind midagi väga ümber hindama,“ ütleb Tartu ülikooli emeriitdotsent Henn Käärik oma senisele akadeemilisele karjäärile tagasi vaadates.

Selle aasta veebruaris emeriidi staatusesse astunud Käärik on Tartu ülikoolis töötanud õppejõuna alates 1988. aastast. Ta on õpetanud nii filosoofiat, ajalugu kui sotsiaalteaduslikku teooriat, lisaks tõlkinud ja toimetanud teoreetilisi tekste. 2013. aastal ilmus tema sulest esimene omataoline eestikeelne õpik „Klassikaline ja nüüdisaegne sotsioloogiline teooria“.

Ajaloolasest sotsioloogiks

Henn Käärikust sai sotsioloog mõneti juhuste kokku langemise tõttu: ta ei leidnud peale ülikooli lõpetamist erialast tööd. Kääriku seesugune akadeemiline taust on teda sotsioloogina palju mõjutanud ja aastate jooksul on ta mõistnud, et sotsioloogia ja ajalugu on lahutamatud teadused. Vahel kipub ta enda sõnul loengus ehk kergekäeliselt eeldama, et tudengitel samasugune ajalooline eelteadmine olemas on. „Ma olen püüdnud siiski tudengeid ajalooga mitte liialt piinata,“ muheleb Käärik.

Muutuvad ajad ja inimesed

Kääriku sõnul on sotsioloogia õpetamises olnud paremaid ja halvemaid aegu. Kateedri asutamine olnud tema sõnutsi riigikogus juba arutluse all esimese vabariigi ajal, ent teoks sai see alles 1989. aastal. „Kõige hullem oligi siis, kui 1975. aastal suleti Ülo Vooglaiu veetav sotsioloogialabor, aga pärast, 80ndatel hakkas jälle paranema,“ meenutab Käärik.

Ta ei rutta hukka mõistma kõike, mis nõukogude ajal tehti. „Oli palju halba, aga oli ka üht-teist head,“ ütleb ta ja toob näiteks õppejõudude korraliku palga ja tudengite stipendiumid, head professorid ning korralikud programmid ja töövahendid.

Praegused üliõpilased teevad Kääriku aga mõtlikuks. Oma õpingute ajast mäletab ta, et toonased tudengid ei olnud nii pragmaatilised ja materialistlikud. “Nad ei näe tulevases töös väljundit teoreetilistele ainetele,“ tunneb Käärik muret ja lisab, et bakalaureuse- ja magistritöödesse pannakse teooriat praegu justkui garneeringuks. „Meis oli rohkem rõõmu puhtast teadmisest,“ seletab ta.

Kliendid ja klienditeenindajad

Käärik ei pea õigeks ühiskonnakorraldust, kus kõikidest inimestest on saanud kliendid ja klienditeenindajad. See on tema sõnul muutnud ka ülikooli justkui teenindusasutuseks. Käärik lubab edaspidi õpetamisest taanduda ja loodab pühenduda rohkem oma uurimus- ja kirjatööle, millele mõtlemine toob tema silmadesse helge läike. „Tõmban kardinad ette, panen küünla ka võib-olla põlema, see tundub praegu juba meelepärasem,“ võtab ta teema kokku

Toimetaja: Marju Himma



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.