Teadus tagasivaates | Henn Käärik: meis oli rohkem puhta teadmise rõõmu ({{commentsTotal}})

„Mina ei tunne, et mingid režiimid või riigikorrad oleksid sundinud mind midagi väga ümber hindama,“ ütleb Tartu ülikooli emeriitdotsent Henn Käärik oma senisele akadeemilisele karjäärile tagasi vaadates.

Selle aasta veebruaris emeriidi staatusesse astunud Käärik on Tartu ülikoolis töötanud õppejõuna alates 1988. aastast. Ta on õpetanud nii filosoofiat, ajalugu kui sotsiaalteaduslikku teooriat, lisaks tõlkinud ja toimetanud teoreetilisi tekste. 2013. aastal ilmus tema sulest esimene omataoline eestikeelne õpik „Klassikaline ja nüüdisaegne sotsioloogiline teooria“.

Ajaloolasest sotsioloogiks

Henn Käärikust sai sotsioloog mõneti juhuste kokku langemise tõttu: ta ei leidnud peale ülikooli lõpetamist erialast tööd. Kääriku seesugune akadeemiline taust on teda sotsioloogina palju mõjutanud ja aastate jooksul on ta mõistnud, et sotsioloogia ja ajalugu on lahutamatud teadused. Vahel kipub ta enda sõnul loengus ehk kergekäeliselt eeldama, et tudengitel samasugune ajalooline eelteadmine olemas on. „Ma olen püüdnud siiski tudengeid ajalooga mitte liialt piinata,“ muheleb Käärik.

Muutuvad ajad ja inimesed

Kääriku sõnul on sotsioloogia õpetamises olnud paremaid ja halvemaid aegu. Kateedri asutamine olnud tema sõnutsi riigikogus juba arutluse all esimese vabariigi ajal, ent teoks sai see alles 1989. aastal. „Kõige hullem oligi siis, kui 1975. aastal suleti Ülo Vooglaiu veetav sotsioloogialabor, aga pärast, 80ndatel hakkas jälle paranema,“ meenutab Käärik.

Ta ei rutta hukka mõistma kõike, mis nõukogude ajal tehti. „Oli palju halba, aga oli ka üht-teist head,“ ütleb ta ja toob näiteks õppejõudude korraliku palga ja tudengite stipendiumid, head professorid ning korralikud programmid ja töövahendid.

Praegused üliõpilased teevad Kääriku aga mõtlikuks. Oma õpingute ajast mäletab ta, et toonased tudengid ei olnud nii pragmaatilised ja materialistlikud. “Nad ei näe tulevases töös väljundit teoreetilistele ainetele,“ tunneb Käärik muret ja lisab, et bakalaureuse- ja magistritöödesse pannakse teooriat praegu justkui garneeringuks. „Meis oli rohkem rõõmu puhtast teadmisest,“ seletab ta.

Kliendid ja klienditeenindajad

Käärik ei pea õigeks ühiskonnakorraldust, kus kõikidest inimestest on saanud kliendid ja klienditeenindajad. See on tema sõnul muutnud ka ülikooli justkui teenindusasutuseks. Käärik lubab edaspidi õpetamisest taanduda ja loodab pühenduda rohkem oma uurimus- ja kirjatööle, millele mõtlemine toob tema silmadesse helge läike. „Tõmban kardinad ette, panen küünla ka võib-olla põlema, see tundub praegu juba meelepärasem,“ võtab ta teema kokku

Toimetaja: Marju Himma



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.