Vaimsed häired pole andekuse eelduseks
Pole eksisteerinud suurvaimu, kelles ei ole olnud kübekest hullumeelsust. Kümneid tuhandeid islandlasi hõlmanud uuring näitab, et kunstnike ja teiste loometegelaste genoomis leidub skisofreenia ja bipolaarse häirega seostatavaid geenialleele tõepoolest keskmisest sagedamini. Ühisosa selgitab aga vaid murdosa inimeste loomingulisest võimekusest.
Näiline seos loovuse ja vaimsete häirete esinemissageduse vahel on paelunud inimesi juba tuhandeid aastaid, alustades Aristotelesest lõpetades Oscar Levantiga. Psühhiaatrilised suuruuringud on vastavaid tähelepanekuid mõningal määral toetanud.
Näiteks leiti 2011. ja 2013. aastal enam kui miljoni rootslase põhjal, et skisofreenia või bipolaarse käitumishäirega inimeste lähisugulased olid tavapärasest loovamad. Tasub aga rõhutada, et vaimse häirega inimesed ise polnud paari erandiga keskmisest loomingulisemad. Samuti on haigustega seostatavaid geenivariante kandvate, kuid vaimselt terveks peetavate inimeste uurimisel leitud, et nende ajus nähtavad mõtteprotsessid erinevad mõningal määral vastavate geenimarkeriteta inimeste omadest.
Samal ajal ei loo psühhoosile ega sajandi suurvaimu kujunemisele soodsat aluspinda vaid käputäis pärilikkusaine lõike. Skisofreenia ja bipolaarse häirega on seostatud sadu suhteliselt laialt levinud geenivariante, millest igaüks kergitab häirete avaldumisriski vaid murdosa võrra. Sellele vaatamata peab uue uurimuse taga oleva Islandi geeniettevõtte deCODE töörühma juht Kari Stefanssoni sõnul olema mingisugune põhjus, miks pole evolutsioon haigusriski tõstvatest mutatsioonidest tänaseni vabanenud.
Stefanssoni ja tema kolleegide töö viitab, et vaimuhaigustega seostatavad geenialleelid võivad tõsta inimeste loovust. Ent maalikunstnike, kirjanike, muusikute ja tantsijatena määratlenud inimeste genoomis leidus bipolaarse häire ja skisofreeniaga inimeste genotüübis leitavaid geenimutatsioone neljandiku võrra sagedamini kui vähemloovate ametite esindajatel, kelle hulka arvati näiteks põllumehed, müüjad ja ehitustöölised.
Uurimuses vaatluse alla võetud geenimutatsioonid kergitavad kokkuvõtlikult bipolaarse käitumishäire ja skisofreenia avaldumise riski vastavalt kolmandiku ja poole võrra. Inimeste loomingulistes võimetes nähtavatest erinevustest selgitavad need oluliselt vähem, umbes 0,25 protsenti. Kui kunstiliste võimeteta inimest ja milleniumi suurvaimu lahutaks kilomeeter, moodustaksid need kogudistantsist vaid 2,5 meetrit. Ülejäänu taga on teised geneetilised tegurid ja keskkonnamõju.
Nõnda ei võimalda enam kui 240 000 islandlase ning 27 000 rootslase ja hollandlase uurimisel põhinevad tulemused hetkel kindlalt öelda, et inimeste loovus on seotud tihedalt nende poolt kantavate geenialleelidega. Veel vähem seda, et hüperloovuse paratamatuks hinnaks on mõne vaimse häire avaldumine.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Neuroscience.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa