Tudengite energia- ja ressursisäästukonkursi Negavatt võitis Tartu ülikooli meeskond “Võta kraanist”   ({{commentsTotal}})

Negavati esikoha pälvinud Artur Pata ja Kristjan-Julius Laak koos keskkonnaminister Marko Pomerantsiga.
Negavati esikoha pälvinud Artur Pata ja Kristjan-Julius Laak koos keskkonnaminister Marko Pomerantsiga. Autor/allikas: Sven Paulus / ERR Novaator

Energiasäästukonkursi Negavatt finaali jõudnud seitsme tiimi seast saavutas esikoha TÜ võistkond “Võta kraanist,” teise koha sai Tallinna tehnikaülikooli meeskond “Köögisoojus” ning kolmanda TÜ “Keskkonnasõbralik jõusaal.” Kõik kolm said auhinnaks 10 000 eurot, et alustatud projekte edasi arendada.

Kolmapäeva õhtul Tartus Genialistide klubis toimunud Negavati lõppsündmuse raames tuli finalistidel tutvustada oma ideed ja selle teostust nii publikule kui ka esinduslikule žüriile. Võistkonnad said esitluseks aega viis minutit, mille sisse pidi lisaks videole mahtuma ka veenev müügikõne. Algselt 29 võistkonnaga startinud Negavati finaali jõudis Tartu ülikoolist neli tiimi. Tallinna tehnikaülikool, TTÜ Virumaa kolledž ja Eesti kunstiakadeemia olid aga esindatud ühe projektimeeskonnaga.

Žüriis osalenud keskkonnaminister Marko Pomerants ütles ERR Novaatorile, et ehkki konkursil osalenud projekte ei saa üheselt võrrelda, on oluline, et inimesed mõtlevad ja kasutavad koolist saadud baasteadmisi oma ideede realiseerimiseks. “Käib ju tohutu debatt selle üle, et miks peaks koolis õppima matemaatikat ja füüsikat, aga tehnilised lahendused ju baseeruvad neil teadmisel ja siin on ehe näide, miks koolitarkusega võiks ka rikkaks saada,” lausus Pomerants. Esikoha pälvinud “Võta kraanist” projekti võlu on ministri sõnul idee massidesse viimises ja potentsiaalis muuta mõtteviisi. Samuti tasub Pomerantsi hinnangul kindlasti arendada edasi ka neid projekte, mis võidukolmikusse ei jõudnud.

Publiku ja žürii lemmikuks osutunud projekti “Võta kraanist” veavad TÜ informaatikamagistrant Kristjan-Julius Laak ja materjaliteaduse bakalaureusetudeng Artur Pata, kes pakuvad TÜ tudengitele mugavat ja lihtsat võimalust juua pudelivee asemel hoopis kraanivett. Oma võidu pandiks pidasid nad idee lihtsust ja projekti teostatavust, millele eelnes kaks päeva väldanud tihe arvutamine. Samuti mängis tudengite hinnangul asja juures kaasa tohutu energiasääst, mis võimaldab iga eurolt säästa 2,4 megavatt-tundi. “Teiste konkursil osalenud projektidega võrreldes on meie omal energiasääst sadades, kui mitte tuhandetes kordades suurem,” tõdes Pata.

Konkursi käigus TÜ raamatukokku neli joogivee võtmiseks sobivat kraani paigaldanud tiim plaanib nüüdsest panna veel 40 kraani kokku 20 õppehoonesse ning tellida kõikidele esmakursuslastele korduvkasutatavad tasuta joogipudelid. “Septembri alguseks on projekt teostatud, kraanid õppehoonetes olemas ja pudelid tudengite kotis,” lubas Pata. Ühtlasi tuletab “Võta kraanist” noormeeste sõnul meelde seda, kui suur on pudeldatud vee keskkonnajälg. “Poes on pudelivesi keskmiselt tuhat korda kraaniveest kallim ehk ühe liitri pudelivee eest saab kuupmeetri kraanivett,” ütles Laak.

Lisaks ei jää Tartu kraanivesi võitjatiimi sõnul oma keemiliste näitajate poolest sugugi alla tuntud kaubamärkide pudeliveele. “Iga ülikool, mis soovib oma tudengite elu lihtsustada ja loodust säästa, saab väikese vaevaga paigaldada üliõpilastele joogivee pudelisse panekuks paar kraani,” kutsus Pata teisigi kõrgkoole üles eeskuju järgima.

Negavati finalistid lõppüritusel Genialistide klubis žürii ja konkursi korraldajatega (Foto: Sven Paulus / ERR Novaator)

Koostöös keskkonnaministeeriumiga Negavati ellukutsunud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatuse ning konkursi žürii liige Lauri Tammiste jäi tulemustega väga rahule. “Võitjate puhul nägime, et nad olid hästi läbi mõelnud nii idee ellurakendamise kui ka vajaminevate ressursside hulga. Samuti olid neil juba eelnevad kokkulepped oma projekti rakendamiseks,” kiitis Tammiste.

Konkursi üks eesmärke ongi julgustada tudengeid vaatama end ümbritsevat keskkonda avarama pilguga, kuna Tammiste hinnangul on energia ja ressursside säästmise võimalusi igal pool. “Nõnda saabki üha laiem üldsus teada, et kraanivesi nõuab pudeliveega võrreldes umbes 600 korda vähem energiat. Me oleme harjunud, et vajutame nuppu või liigutame segistit ja kõik voolab iseenesest, aga tegelikult on selle taga suured süsteemid ja palju energiat ning seda kõike annab kokku hoida,” märkis Tammiste.

Finaalüritusel rõõmustasid võistkondi ning publikut tasuta kontserdiga Jarek Kasar ning Karl Mihkel Salong, lisaks mängisid tantsumuusikat Kalamari Uniooni DJ-d. 



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist
Püüa vaadata oma riiete kapi sisule nagu sõpruskonnale.

Facebookil ja riidekapil pole palju vahet

Inimeste kalduvus koguda Facebooki sõpru nagu riideid riidekappi, võib kohati kurjalt kätte maksta ja mõjutada isegi kohtuprotsessi tulemusi, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: