Teaduse populariseerija: teadustööde koostamine aitab õpilastel elukutset valida ({{commentsTotal}})

Möödunud reedel kuulutati õpilaste teadusfestivalil välja õpilaste teadustööde riikliku konkursi võitjad. Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonnajuhataja Terje Tuisk leiab, et teadustööde koostamine annab õpilastele oskusi, mida igapäevane õppetöö ei õpeta ja hõlbustab edasisi karjäärivalikuid.

Teaduse populariseerija märkis, et õpilaste teadustööd on reeglina nii sisukad kui pealkirjade põhjal oletada võib. Tihti isegi põhjalikumad, kui koostajate vanuse alusel eeldada võiks. Sageli nõuab tööde koostamine oskuste omandamist, mida õppekava ette ei näe. „Enda jaoks on nad väga palju uut teada saanud,“ sõnas Tuisk saates „Terevisioon.“

Tuisk tõi põhikooliastmes esile esimese preemia vääriliseks hinnatud uurimused Kuressaare kaelus-turteltuvidest ja Eesti noorluulest. Viimast teemat polnud seni keegi Eestis nii põhjalikult käsitlenud. Gümnaasiumiastmes valminud Saaremaa kormoranide toitumist puudutanud uurimus seadis aga kahtluse alla uskumuse, et kormoranid on kalameeste otsesed konkurendid.

Ebatraditsiooniline õppevorm

„Ühe korra põhikooli ja ühe korra gümnaasiumi jooksul peavad kõik õpilased tegema uurimistöö või praktilise töö ehk nad peavad mingisuguse töö kaante vahele saama. Selle käigus nad õpivad kohutavalt palju lihtsalt eluks vajalikke asju,“ tõi Tuisk.välja teadustööde koostamise olulisuse. Näiteks õpivad nad sellega oma aega pikaajaliselt planeerima – kui tavalised kooliülesanded kestavad harva kauem kui nädala, siis uurimistööd tegid õpilased pool aastat.

„Teisalt õpivad nad eesmärke seadma ja välja mõtlema, kuidas nendeni päriselt jõuda, mida tavaliselt pole koolis vaja, sest sulle antakse ülesanne ette ja pead selle siis ära lahendama. Siin peavad nad ise ülesande välja mõtlema ja siis välja mõtlema, kuidas seda lahendada,“ lisas Tuisk.

Kuigi teaduse populariseerija nendib, et teadustöödest endist ei pruugi otseselt midagi edasi saada, annavad need samas õpilastele aimu, kas valdkond, mis neile hetkel huvi pakub, meeldib või sobib neile piisavalt, et nad tahaksid seda pärast gümnaasiumi lõpetamist edasi õppida. „Nad oskavad paremini teha oma elukutse valikuid hiljem,“ sõnas Tuisk.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.