Õpilasuurimus Eesti balletitantsijate ülipainduvusest ({{commentsTotal}})

Tallinna reaalkooli 11. klassi õpilane Greetel Johanna Võrk uuris, kui palju esineb Eesti professionaalsete balletitantsijate hulgas liigeste hüpermobiilsust ehk ülipainduvust, mis küll annab tantsija liigestele suurema liikumisulatuse, parema loomuliku painduvuse ja esteetiliselt ilusad sirutused, aga võib vale treenimise korral olla tüliks eripä.

Hüpermobiilsuse sündroom on pärilik omadus, mis tekib keha kollageenisünteesi hälve tõttu ja võib esineda väga erinevatel raskusastmetel, kirjutab töö autor teoreetilises ülevaates. Kollageenisünteesi määravad geenid on muundunud ning mõjutavad kollageeni biokeemilist struktuuri, mille tagajärjel väheneb kollageeni elastsus ning kaasneb sidekoe lõtvus. Sidekude ühendab, seob ja toestab kogu keha, seega ka hüpermobiilsuse sündroom hõlmab kogu keha, mitte vaid liigesesidemeid.

Greetel Johanna Võrgu uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, kui palju esineb liigeste hüpermobiilsust Eesti professionaalsete balletitantsijate hulgas, kas ja kui palju mõjutab see nende treeninguid ja tervist ning kui palju tantsijad oma eripära ise teadvustavad.

Uurimusliku osa jaoks tegi Greetel Johanna Võrk küsitluse, mis koosnes Beightoni testist ning küsimustest, mis uurisid hüpermobiilsusega seotud sümptomite esinemist ja eripärade avaldumist tantsija treeningutes.

Analüüsi tulemustest selgus: enamikul Eesti professionaalsetest balletitantsijatest esineb liigese ülipainduvust ning seda esineb sagedamini noortel naistel. Potentsiaalselt kannab pärilikku hüpermobiilsuse sündroomi veerand küsitletud tantsijatest.

Selgus ka, et kõige enam esineb tantsijatel üliliikuvust põlve- ja jalaliigeses. Leiti, et ülipainduvatel tantsijatel esineb omaseid sümptomeid pigem vähem kui rohkem. Selgus ka see, et hüpermobiilsetel tantsijatel esineb rohkem liigesesidemete või kõõluste vigastusi kui mittehüpermobiilsetel. Autor tõdes, et Eesti balletitantsijad pööravad oma treeningutes hüpermobiilsete liigeste tugevdamisele eeldatust suuremat tähelepanu.

Milles liigeste ülipainduvus seisneb?

Järgneval pildil on näha, et kui tantsija seisab väljapoolses positsioonis, mis on klassikalise balleti aluseks, on tema jalad 180° avatud ning ta suudab selles positsioonis seista täiesti stabiilselt ning teha erinevaid harjutusi...

... näiteks pliéd. See tuleneb sellest, et puusaliigese sidemed on nõrgemad kui tavalisel inimesel. See annab baleriinile liikuvuse.

Samuti on ülipainduvust näha ka põlveliigestes, mille puhul on märgata seda, et põlveliiges paindub veidi taha poole.

Seda, mida järgnevalt pildilt näha, iga inimene ei suuda järgi teha. Seda võimaldavad õla- ja küünarliigeste ülipainduvus.

 

Greetel Johanna Võrgu uurimust juhendas Andres Raa. 24. ja 25. aprillil toimub Energia Avastuskeskuses Õpilaste Teadusfestival, kus õpilased esitlevad oma koolitööna valminud uurimistöid. ERR Novaatori teadusfestivali leheküljelt lugeda saab lugeda ülevaateid õpilaste tehtud töödest.



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.