Õpilasuurimus Eesti balletitantsijate ülipainduvusest ({{commentsTotal}})

Tallinna reaalkooli 11. klassi õpilane Greetel Johanna Võrk uuris, kui palju esineb Eesti professionaalsete balletitantsijate hulgas liigeste hüpermobiilsust ehk ülipainduvust, mis küll annab tantsija liigestele suurema liikumisulatuse, parema loomuliku painduvuse ja esteetiliselt ilusad sirutused, aga võib vale treenimise korral olla tüliks eripä.

Hüpermobiilsuse sündroom on pärilik omadus, mis tekib keha kollageenisünteesi hälve tõttu ja võib esineda väga erinevatel raskusastmetel, kirjutab töö autor teoreetilises ülevaates. Kollageenisünteesi määravad geenid on muundunud ning mõjutavad kollageeni biokeemilist struktuuri, mille tagajärjel väheneb kollageeni elastsus ning kaasneb sidekoe lõtvus. Sidekude ühendab, seob ja toestab kogu keha, seega ka hüpermobiilsuse sündroom hõlmab kogu keha, mitte vaid liigesesidemeid.

Greetel Johanna Võrgu uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, kui palju esineb liigeste hüpermobiilsust Eesti professionaalsete balletitantsijate hulgas, kas ja kui palju mõjutab see nende treeninguid ja tervist ning kui palju tantsijad oma eripära ise teadvustavad.

Uurimusliku osa jaoks tegi Greetel Johanna Võrk küsitluse, mis koosnes Beightoni testist ning küsimustest, mis uurisid hüpermobiilsusega seotud sümptomite esinemist ja eripärade avaldumist tantsija treeningutes.

Analüüsi tulemustest selgus: enamikul Eesti professionaalsetest balletitantsijatest esineb liigese ülipainduvust ning seda esineb sagedamini noortel naistel. Potentsiaalselt kannab pärilikku hüpermobiilsuse sündroomi veerand küsitletud tantsijatest.

Selgus ka, et kõige enam esineb tantsijatel üliliikuvust põlve- ja jalaliigeses. Leiti, et ülipainduvatel tantsijatel esineb omaseid sümptomeid pigem vähem kui rohkem. Selgus ka see, et hüpermobiilsetel tantsijatel esineb rohkem liigesesidemete või kõõluste vigastusi kui mittehüpermobiilsetel. Autor tõdes, et Eesti balletitantsijad pööravad oma treeningutes hüpermobiilsete liigeste tugevdamisele eeldatust suuremat tähelepanu.

Milles liigeste ülipainduvus seisneb?

Järgneval pildil on näha, et kui tantsija seisab väljapoolses positsioonis, mis on klassikalise balleti aluseks, on tema jalad 180° avatud ning ta suudab selles positsioonis seista täiesti stabiilselt ning teha erinevaid harjutusi...

... näiteks pliéd. See tuleneb sellest, et puusaliigese sidemed on nõrgemad kui tavalisel inimesel. See annab baleriinile liikuvuse.

Samuti on ülipainduvust näha ka põlveliigestes, mille puhul on märgata seda, et põlveliiges paindub veidi taha poole.

Seda, mida järgnevalt pildilt näha, iga inimene ei suuda järgi teha. Seda võimaldavad õla- ja küünarliigeste ülipainduvus.

 

Greetel Johanna Võrgu uurimust juhendas Andres Raa. 24. ja 25. aprillil toimub Energia Avastuskeskuses Õpilaste Teadusfestival, kus õpilased esitlevad oma koolitööna valminud uurimistöid. ERR Novaatori teadusfestivali leheküljelt lugeda saab lugeda ülevaateid õpilaste tehtud töödest.



Nutiseade diagnoosib sekunditega meeste viljatusprobleeme

Meeste spermakvaliteedi ja spermid arvukuse hindamine võib muutuda lähiaastatel oluliselt lihtsamaks. Uus nutitelefonil ja 3D-prinditaval liidesel põhinev seade tõestab, et kulukaid analüüse saab teha kodus 98 protsendini küündiva täpsusega.

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.