Õpilasuurimus kinnitas abituriendi soovi hakata tegelema vähiuuringutega ({{commentsTotal}})

„M13 faagidisplei süsteemi piirangud järjestikuseid positiivseid aminohappeid sisaldavate peptiidide ekspresseerimisel“ sellist pealkirja kandis Tallinna Inglise kolledži abituriendi Triin Õunapuu uurimus, mille ta esitas riiklikule teadustööde konkursile. Töös püstitas ta hüpoteesi: järjestikuste positiivsete aminohapete või proliini olemasolu mõjutab M13 faagidisplei meetodil saadavaid tulemusi. Aga mida see kõik tähendab?

Triin Õunapuu selgitas „Terevisioonis“, et faagidisplei süsteemi kasutatakse laialdaselt näiteks ravimiarenduses ja vaktsiinide väljatöötamises. Seda M13 süsteemi soovib kasutada ka Eesti biotehnoloogiafirma Protobios, kellele oli saadud teadmisi tarvis edasiseks arendustööks. Seega leiab Triin Õunapuu töö tulemused otsest rakendamist praktikas.

Peptiidid koosnevad aminohapetest. Aminohappeid jällegi saab jagada erinevatesse klassidesse, vastavalt nende keemilistele omadustele. Üheks keemiliseks omaduseks on laeng. „Mina uurisingi, kuidas positiivselt laetud aminohapped sellest peptiidi järjestuses mõjutavad selle süsteemi tööd,“ ütles Õunapuu.

Oma töö tulemuste põhjal järeldab Triin Õunapuu, et järjestikku asuvate positiivselt laetud aminohapete või proliinide ning keskmise aminohapete mutatsiooni arvu vahel on kerge positiive korrelatsioon ja tugev negatiivne korrelatsioon järjestikku asuvate positiivselt laetud aminohapete või proliinide ja faagi populatsiooni suuruse vahel. Saadud korrelatsiooni näitajad kinnitavad teiste uurijate väidetut, et M13 faagidisplei meetodi kasutamisel aminohapped muteeruvad – surve peptiidile, mis sisaldab järjestikuseid positiivseid aminohappeid või proliine, sunnib neid muutuma vastuvõetavamateks aminohapeteks ning selle tulemusena toimub faagi kasvu pidurdamine.

Triin Õunapuu sai selle uuringu tegemiseks teadusagentuuri noore uurija stipendiumi. See viiski teda kokku Protobiosis töötava inimesega Karl Märkaga, kellest sai ka uurimistöö juhendaja. Lisaks sellele, et uuringu tulemused leiavad reaalset rakendamist praktikas, sai Triinu jaoks veel kord kinnitust see, et kunagi tulevikus soovib neiu tegeleda vähiuuringutega.

Triin Õunapuu uurimust juhendas Karl Märka. 24. ja 25. aprillil toimub Energia Avastuskeskuses Õpilaste Teadusfestival, kus õpilased esitlevad oma koolitööna valminud uurimistöid. ERR Novaatori teadusfestivali leheküljelt lugeda saab lugeda ülevaateid õpilaste tehtud töödest.



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.