Õpilasuurimus kinnitas abituriendi soovi hakata tegelema vähiuuringutega ({{commentsTotal}})

„M13 faagidisplei süsteemi piirangud järjestikuseid positiivseid aminohappeid sisaldavate peptiidide ekspresseerimisel“ sellist pealkirja kandis Tallinna Inglise kolledži abituriendi Triin Õunapuu uurimus, mille ta esitas riiklikule teadustööde konkursile. Töös püstitas ta hüpoteesi: järjestikuste positiivsete aminohapete või proliini olemasolu mõjutab M13 faagidisplei meetodil saadavaid tulemusi. Aga mida see kõik tähendab?

Triin Õunapuu selgitas „Terevisioonis“, et faagidisplei süsteemi kasutatakse laialdaselt näiteks ravimiarenduses ja vaktsiinide väljatöötamises. Seda M13 süsteemi soovib kasutada ka Eesti biotehnoloogiafirma Protobios, kellele oli saadud teadmisi tarvis edasiseks arendustööks. Seega leiab Triin Õunapuu töö tulemused otsest rakendamist praktikas.

Peptiidid koosnevad aminohapetest. Aminohappeid jällegi saab jagada erinevatesse klassidesse, vastavalt nende keemilistele omadustele. Üheks keemiliseks omaduseks on laeng. „Mina uurisingi, kuidas positiivselt laetud aminohapped sellest peptiidi järjestuses mõjutavad selle süsteemi tööd,“ ütles Õunapuu.

Oma töö tulemuste põhjal järeldab Triin Õunapuu, et järjestikku asuvate positiivselt laetud aminohapete või proliinide ning keskmise aminohapete mutatsiooni arvu vahel on kerge positiive korrelatsioon ja tugev negatiivne korrelatsioon järjestikku asuvate positiivselt laetud aminohapete või proliinide ja faagi populatsiooni suuruse vahel. Saadud korrelatsiooni näitajad kinnitavad teiste uurijate väidetut, et M13 faagidisplei meetodi kasutamisel aminohapped muteeruvad – surve peptiidile, mis sisaldab järjestikuseid positiivseid aminohappeid või proliine, sunnib neid muutuma vastuvõetavamateks aminohapeteks ning selle tulemusena toimub faagi kasvu pidurdamine.

Triin Õunapuu sai selle uuringu tegemiseks teadusagentuuri noore uurija stipendiumi. See viiski teda kokku Protobiosis töötava inimesega Karl Märkaga, kellest sai ka uurimistöö juhendaja. Lisaks sellele, et uuringu tulemused leiavad reaalset rakendamist praktikas, sai Triinu jaoks veel kord kinnitust see, et kunagi tulevikus soovib neiu tegeleda vähiuuringutega.

Triin Õunapuu uurimust juhendas Karl Märka. 24. ja 25. aprillil toimub Energia Avastuskeskuses Õpilaste Teadusfestival, kus õpilased esitlevad oma koolitööna valminud uurimistöid. ERR Novaatori teadusfestivali leheküljelt lugeda saab lugeda ülevaateid õpilaste tehtud töödest.



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.