Õpilasuurimus: Kui palju sisaldavad hambapastad vähki tekitavat titaanvalget? ({{commentsTotal}})

Sageli panevad inimesed reklaamidest ajendatult hambaharjale liiga suure koguse pastat.
Sageli panevad inimesed reklaamidest ajendatult hambaharjale liiga suure koguse pastat. Autor/allikas: Marco Bronco/Creative Commons

Titaan(IV)oksiid on kantserogeenne aine, mida kasutatakse värvidele, paberile, plastikule, tintidele, toiduvärvidele ja kosmeetikale valget värvi andva pigmendina. Üks tootegruppidest, mis sisaldab tihti titaan(IV)oksiidi on hambapastad. Kui palju sisaldavad erinevad hambapastad seda vähki tekitavat ainet, uuris riiklikule õpilastööde konkursile esitatud töös Mirjam-Kim Rääbis Tallinna Inglise kolledžist.

Hambapastad satuvad vähemalt kaks korda päevas hambaid pestes otsesesse kontakti meie suu limaskestaga, mis võib meid hambapastas sisalduvatele kahjulikele ainetele eriti vastuvõtlikuks muuta.

Kuigi titaan(IV)oksiidi ehk titaanvalge suukaudse manustamise kahjulikkust inimeste peal pole eriti testitud, on sarnane katse tehtud loomadega. Suukaudne kokkupuude titaan(IV)oksiidiga põhjustab terviseprobleeme nii täiskasvanud kui ka noortes rottides juba alates koguses 10 milligrammi ühe kehakaalu kilogrammi kohta. Seega võib hambapastades leiduv titaan(IV)oksiid olla ka inimestele teatud kogusest kahjulik.

Sageli panevad inimesed reklaamidest ajendatult hambaharjale liiga suure koguse pastat. Samas ei ole enamasti hambapasta pakendil kirjas, kui palju see sisaldab titaan(IV)oksiidi.

Mirjam-Kim Rääbis mõõtis röntgenfluorestsents analüüsi kasutades titaan(IV)oksiidi sisaldust Eestis müüdavates hambapastades, et hinnata nende ohtlikku mõju inimtervisele. Testitud hambapastade hulka kuulusid R.O.C.S., Blend-a-med, Parodontax, Sensodyne, Colgate ja Elgydium brändide tooted. Röntgenfluorestsents analüüs suudab idetifitseerida raskemetalle ja mõõta nende kogust, saates välja röntenkiirgust ja analüüsides tagasi põrkavatest kiirgustest tekkinud unikaalset energiamustrit ja signaalide arvu.

Tulemused näitasid, et kõige rohkem titaan(IV)oksiidi sisaldas Elgydium White hambapasta. Selles sisalduva oksiidi massiprotsent oli 1,44%. Kõige vähem sisaldas oksiidi Parodontax, kus titaan(IV)oksiidi oli 0,00167%. Teised hambapastad sisaldasid järgnevaid koguseid titaan(IV)oksiidi: Elgydium Anti-Plaque 0,237%, R.O.C.S. 0,274%, Blend-a-med 0,454%, Sensodyne 1,09% ja Colgate 1,25%.

Kolmes hambapastas - Sensodyne (1,09%), Colgate (1,25%) ja Elgydium Whitening (1,44%) ületas titaan(IV)oksiidi massiprotsent Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiameti lubatud 1-protsendilise piirmäära. See regulatsiooniga on piiratakse titaan(IV)oksiidi sisaldust toiduvärvides: oksiidi sisaldus ei tohi ületada 1 protsenti toote kogumassist. Seega saab neid hambapastasid lugeda ohtlikuks juhul, kui neid tarbitakse juhendit järgimata näiteks hambapastat süües.

Selleks, et põhjalikumalt hinnata titaan(IV)oksiidi kahjulikku mõju inimestele, võrdles töö autor aine massiprotsenti hambapastades rottide peal tehtud katse tulemustega. Võrdlusaluseks võetud teadustöös uuriti titaan(IV)oksiidi suukaudse manustamise kahjulikkust täiskasvanud ja noortele rottidele, kellele anti 30 järjestikusel päeval 10, 50 või 200 mg/kg titaan(IV)oksiidi nanoosakesi.

Nanoosakesed on osakesed, mille suurus jääb 1 ja 100 nanomeetri vahele ning titaan(IV)oksiidi sisaldavates kaupades nagu hambapasta on neid keskmiselt 37%.

Kuna on teada, et rottidele avaldasid titaan(IV)oksiidi nanoosakesed mõju juba alates 10 milligrammist kehakaalu kilogrammi kohta, siis arvutati iga kaubamärgi hambapasta puhul titaan(IV)oksiidi nanoosakeste massiprotsentide põhjal välja minimaalne kogus, mis võiks potentsiaalselt inimtervisele kahjulik olla.

Hambaarstide poolt soovitatav hambapastakogus on aga herneterasuurune pall, mis kaalub umbes 0,25 g. Kuna tuleb veel arvestada, et titaan(IV)oksiidi osakesi manustati rottidele kehakaalu järgi, oleks kõrgeima titaanvalge sisaldusega hambapasta Elgydium White kahjulik 30 kilogrammi kaaluvale lapsele, kui ta kasutaks ühel päeval hambapesuks 58,9 g pastat. Naisele, kes kaalub 50 kg oleks minimaalne kahju tekitav kogus 96,5 g ja 70 kg kaaluvale mehele 135 g.

Mirjam-Kim Rääbis leidis oma uuringu tulemusena, et titaan(IV)oksiidi on hambapastades liiga vähe, et avaldada inimestele kahjulikku mõju.

Seega on testitud hambapastad inimtervisele kahjulikud vaid siis, kui neid mitteotstarbeliselt kasutatakse ehk suurtes kogustes ja pika aja vältel süüakse.

Tuleb aga meeles pidada, et väikeste laste puhul on hambapasta söömine täiesti võimalik juhtum ning nende väikese kehakaalu tõttu on nad ka hambapastades leiduvale titaan(IV)oksiidile palju vastuvõtlikumad.

Mirjam-Kim Rääbise tööd juhendasid õpetajad Marit Laos, Luise Tiks. 24. ja 25. aprillil toimub Energia Avastuskeskuses Õpilaste Teadusfestival, kus õpilased esitlevad oma koolitööna valminud uurimistöid. Teisipäevast reedeni võib ERR Novaatori teadusfestivali leheküljelt lugeda ülevaateid õpilaste tehtud töödest.

Toimetaja: Marju Himma



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.