Õpilasuurimus: Kiusamise ohvriks langevad teistsuguse välimusega või majanduslikult vähekindlustatud õpilased ({{commentsTotal}})

Tundes paremini koolivägivalla olemust, on lihtsam teha suunatud ennetustööd.
Tundes paremini koolivägivalla olemust, on lihtsam teha suunatud ennetustööd. Autor/allikas: Magda Wolna/Creative Commons

Nii Nissi põhikoolis kui Tallinna Prantsuse lütseumis on kiusajad pärit parema majandusliku olukorraga perekonnast, kuid heade õpitulemustega lapsed on Nissis Põhikoolis sagedamini kiusajad kui Tallinna Prantsuse Lütseumis. Selliste tulemusteni jõudis Tallinna Prantsuse lütseumi abiturient Kristin Saar oma riiklikule teadustööde konkursile esitatud uurimistöös.

„Kiusajad ise lõpetavad ära, meie koolis ei räägita kiusamisest õpetajatele.“

„Tavaliselt ollakse halvad ainult teatud õpilastega.“

„Oleme püüdnud ise midagi ette võtta, rääkides probleemist kogu klassiga nii, et kiusatavad ise ruumis ei viibi. Kahjuks see tulemusi ei toonud.“

Need on väljavõtted Kristin Saare uurimistöö empiirilisest materjalist. Saar palus täita koolikiusamist käsitleva küsimustiku Nissi põhikooli ja Tallinna Prantsuse lütseumi õpilastel. Väiksest maakoolist täitis küsimustiku 43 õppurit, suurest pealinnakoolist 158 5.-7. klassi õpilast.

Nendes kahes koolis tehtud uuring näitas, et Nissi põhikooli 5.-7. klassis esineb koolivägivalda ligikaudu kolm korda rohkem kui Tallinna Prantsuse lütseumis. Mõlemas koolis langevad kiusamise ohvriks teistsuguse välimusega, tagasihoidlikud või halvema majandusliku olukorraga õpilased. Nii Nissi põhikoolis kui Tallinna Prantsuse lütseumis on kiusajad pärit majanduslikult paremini kindlustatud perekonnast. Samas heade õpitulemustega lapsed on Nissis põhikoolis sagedamini kiusajad kui Tallinna Prantsuse lütseumis.

Töö autor toob välja, et uuring on abiks probleemi tõsiduse tuvastamisel ning tundes paremini koolivägivalla olemust, on lihtsam teha suunatud ennetustööd. Kristin Saar püstitas oma töös muu hulgas ka hüpoteesi, et vägivalla esinemissagedus ei sõltu kooli suurusest, vaid ennetusmeetmetest. See hüpotees sai aga töö käigus ümber lükatud. Selgus, et Tallinna Prantsuse lütseum ja Nissi põhikool rakendavad vastanud 5.-7. klassi õpilaste sõnul samu ennetusmeetmeid. Koolide ennetusmeetmed koolivägivallaga tegelemiseks on väga sarnased: kiusajatega räägitakse individuaalselt, probleeme arutatakse klassijuhataja tundides. Sellest hoolimata esineb kiusamist selles vanuseastmes Nissi põhikoolis proportsionaalselt rohkem.

Mõlemas koolis on enamik 5.-7. klassi õpilastest kooli tegevusega rahul ja peavad seda täiesti või pigem piisavaks. Nissi põhikooli kodukorras on sätestatud täpne tegevuskava koolivägivallaga tegelemiseks, kuid sellegipoolest on kõrvalseisjad Nissis passiivsemad kui Tallinnas, märgib autor. Tallinna Prantsuse lütseumis puuduvad ametlikud meetmed koolivägivallaga tegelemiseks.

Kristin Saar toob oma uurimuse kriitikana välja asjaolu, et see ei luba teha järeldusi koolivägivalla esinemissageduse sõltuvusest kooli suurusest üleüldiselt, kuid antud valimi puhul võib hüpoteesi lugeda vääraks: vaatamata sarnasele koolipoolsele lähenemisele, esinevad koolivägivalla sageduses märgatavad erinevused.

Koolivägivalla puhul ei saa kunagi rääkida kahe inimese vahelisest suhtlusest. Võrdselt olulist rolli mängivad nii kiusaja, kiusatav kui kõrvalseisja. Kõige sagedamini on kiusajaks poisid üksi või väikeste rühmadena, tüdrukud kiusavad pea alati rühmiti. Kui poisid kasutavad tavaliselt otsesemaid ja füüsilisemaid koolivägivallavorme, siis tüdrukud eelistavad kaudset koolivägivalda, mida õpetajatel ja teistel kõrvaseisjatel on raske märgata, toob autor välja Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi raamatule „Võitlus koolikiusamisega” viidates.

Kiusaja puhul on kõige olulisem see, et ta teab, kuidas kasutada võimu. Sageli jääb kiusajal seetõttu toimumata individuaalsuse ja empaatia areng ning lapse sotsiaalne küpsus jääb samale tasandile, kus ta kunagi kiusamise kaudu võimu saavutas.

Huvitav fakt | Kaks aastat väldanud uurimus ühes Austaalia koolis näitas koolivägivalla mõju järgnevalt:
31% poistest ja 46% tüdrukutest arvavad endast halvasti,
40% poistest ja 60% tüdrukutest on vihased ja õnnetud,
14% poistest ja 12% tüdrukutest jätavad selle tulemusena kooli tulemata

Kristin Saare uurimust juhendas Tallinna Prantsuse lütseumi õpetaja Anne Küüsmaa. 24. ja 25. aprillil toimub Energia Avastuskeskuses Õpilaste Teadusfestival, kus õpilased esitlevad oma koolitööna valminud uurimistöid. Teisipäevast reedeni võib ERR Novaatori teadusfestivali leheküljelt lugeda ülevaateid õpilaste tehtud töödest.

Toimetaja: Marju Himma



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: