Õpilasuurimus: Kiusamise ohvriks langevad teistsuguse välimusega või majanduslikult vähekindlustatud õpilased ({{commentsTotal}})

Tundes paremini koolivägivalla olemust, on lihtsam teha suunatud ennetustööd.
Tundes paremini koolivägivalla olemust, on lihtsam teha suunatud ennetustööd. Autor/allikas: Magda Wolna/Creative Commons

Nii Nissi põhikoolis kui Tallinna Prantsuse lütseumis on kiusajad pärit parema majandusliku olukorraga perekonnast, kuid heade õpitulemustega lapsed on Nissis Põhikoolis sagedamini kiusajad kui Tallinna Prantsuse Lütseumis. Selliste tulemusteni jõudis Tallinna Prantsuse lütseumi abiturient Kristin Saar oma riiklikule teadustööde konkursile esitatud uurimistöös.

„Kiusajad ise lõpetavad ära, meie koolis ei räägita kiusamisest õpetajatele.“

„Tavaliselt ollakse halvad ainult teatud õpilastega.“

„Oleme püüdnud ise midagi ette võtta, rääkides probleemist kogu klassiga nii, et kiusatavad ise ruumis ei viibi. Kahjuks see tulemusi ei toonud.“

Need on väljavõtted Kristin Saare uurimistöö empiirilisest materjalist. Saar palus täita koolikiusamist käsitleva küsimustiku Nissi põhikooli ja Tallinna Prantsuse lütseumi õpilastel. Väiksest maakoolist täitis küsimustiku 43 õppurit, suurest pealinnakoolist 158 5.-7. klassi õpilast.

Nendes kahes koolis tehtud uuring näitas, et Nissi põhikooli 5.-7. klassis esineb koolivägivalda ligikaudu kolm korda rohkem kui Tallinna Prantsuse lütseumis. Mõlemas koolis langevad kiusamise ohvriks teistsuguse välimusega, tagasihoidlikud või halvema majandusliku olukorraga õpilased. Nii Nissi põhikoolis kui Tallinna Prantsuse lütseumis on kiusajad pärit majanduslikult paremini kindlustatud perekonnast. Samas heade õpitulemustega lapsed on Nissis põhikoolis sagedamini kiusajad kui Tallinna Prantsuse lütseumis.

Töö autor toob välja, et uuring on abiks probleemi tõsiduse tuvastamisel ning tundes paremini koolivägivalla olemust, on lihtsam teha suunatud ennetustööd. Kristin Saar püstitas oma töös muu hulgas ka hüpoteesi, et vägivalla esinemissagedus ei sõltu kooli suurusest, vaid ennetusmeetmetest. See hüpotees sai aga töö käigus ümber lükatud. Selgus, et Tallinna Prantsuse lütseum ja Nissi põhikool rakendavad vastanud 5.-7. klassi õpilaste sõnul samu ennetusmeetmeid. Koolide ennetusmeetmed koolivägivallaga tegelemiseks on väga sarnased: kiusajatega räägitakse individuaalselt, probleeme arutatakse klassijuhataja tundides. Sellest hoolimata esineb kiusamist selles vanuseastmes Nissi põhikoolis proportsionaalselt rohkem.

Mõlemas koolis on enamik 5.-7. klassi õpilastest kooli tegevusega rahul ja peavad seda täiesti või pigem piisavaks. Nissi põhikooli kodukorras on sätestatud täpne tegevuskava koolivägivallaga tegelemiseks, kuid sellegipoolest on kõrvalseisjad Nissis passiivsemad kui Tallinnas, märgib autor. Tallinna Prantsuse lütseumis puuduvad ametlikud meetmed koolivägivallaga tegelemiseks.

Kristin Saar toob oma uurimuse kriitikana välja asjaolu, et see ei luba teha järeldusi koolivägivalla esinemissageduse sõltuvusest kooli suurusest üleüldiselt, kuid antud valimi puhul võib hüpoteesi lugeda vääraks: vaatamata sarnasele koolipoolsele lähenemisele, esinevad koolivägivalla sageduses märgatavad erinevused.

Koolivägivalla puhul ei saa kunagi rääkida kahe inimese vahelisest suhtlusest. Võrdselt olulist rolli mängivad nii kiusaja, kiusatav kui kõrvalseisja. Kõige sagedamini on kiusajaks poisid üksi või väikeste rühmadena, tüdrukud kiusavad pea alati rühmiti. Kui poisid kasutavad tavaliselt otsesemaid ja füüsilisemaid koolivägivallavorme, siis tüdrukud eelistavad kaudset koolivägivalda, mida õpetajatel ja teistel kõrvaseisjatel on raske märgata, toob autor välja Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi raamatule „Võitlus koolikiusamisega” viidates.

Kiusaja puhul on kõige olulisem see, et ta teab, kuidas kasutada võimu. Sageli jääb kiusajal seetõttu toimumata individuaalsuse ja empaatia areng ning lapse sotsiaalne küpsus jääb samale tasandile, kus ta kunagi kiusamise kaudu võimu saavutas.

Huvitav fakt | Kaks aastat väldanud uurimus ühes Austaalia koolis näitas koolivägivalla mõju järgnevalt:
31% poistest ja 46% tüdrukutest arvavad endast halvasti,
40% poistest ja 60% tüdrukutest on vihased ja õnnetud,
14% poistest ja 12% tüdrukutest jätavad selle tulemusena kooli tulemata

Kristin Saare uurimust juhendas Tallinna Prantsuse lütseumi õpetaja Anne Küüsmaa. 24. ja 25. aprillil toimub Energia Avastuskeskuses Õpilaste Teadusfestival, kus õpilased esitlevad oma koolitööna valminud uurimistöid. Teisipäevast reedeni võib ERR Novaatori teadusfestivali leheküljelt lugeda ülevaateid õpilaste tehtud töödest.

Toimetaja: Marju Himma



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.