Videod: Teadlased arutasid õnneliku raseduse seminaris viljakuse ja viljatuse teemadel ({{commentsTotal}})

Kooli seksuaalharidusel koos noorte nõustamiskeskustega on märkimisväärne roll teismeliste raseduste ennetamisel.
Kooli seksuaalharidusel koos noorte nõustamiskeskustega on märkimisväärne roll teismeliste raseduste ennetamisel. Autor/allikas: Sutherland Photography/Creative Commons

Tartus toimus reproduktiivtervise teemaline seminar, millel nimeks Happy Pregnancy ehk õnnelik rasedus. Esinesid kümme naiste ja meeste viljakuse tippeksperti Euroopast. Siit loost on võimalik järelvaadata seminari salvestisi.

Videotes räägivad teadlased üsasisese perioodi ja varase lapseea mõjust lapse hilisemale tervisele, rasedusaegsete probleemide seostest ema tervisele tema hilisemas elus ning kuidas keskkond ja hormoonid mõjutavad sündiva lapse viljakust.

Kliiniline meditsiin

Dr. Kristiina Rull (Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut; SA Tartu Ülikooli Kliinikum, Naistekliinik), „Happy Pregnancy uuringu panus rasedusmeditsiini arengusse Eestis“ 

Dr. Made Laanpere (Eesti Naistearstide Selts; Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Naistekliinik), „Eesti naiste seksuaaltervis - suunad viimase 10 aasta jooksul“

Prof. Katrin Õunap (Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Lastekliinik), „Uued võimalused pärilike ainevahetushaiguste diagnostikas Eestis“

Prof. Ülle Jaakma (Eesti Maaülikool, Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut), „Fertiilsuse biomarkerid veterinaarses reproduktiivmeditsiinis”

Baasteaduslikud uuringud: meeste reprodutkiivtervis

Dots. Margus Punab  (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, Androloogiakeskus; Tartu Ülikool,  Arstiteaduskond, Kirurgiakliinik), „Personaalne meditsiin meeste viljatusravis“

Prof. Reet Mändar (Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Mikrobioloogia instituut),   „Seminovaginaalne mikrobioom”

Dr. Tambet Tõnissoo (Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut), „Mehe spermide kapatsitatsioonil toodetakse RIC8A valku”

Prof. Vallo Tillmann (Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Lastekliinik), „Fertiilsuse häired  Wfs1 puudulikkusega hiirel kui Wofram sündroomi loommudelil”

Baasteaduslikud uuringud: naiste reproduktiivtervis

Dr. Kadri Haller-Kikkatalo (Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Bio- ja siirdemeditsiini Instituut, Naistekliinik), "Autoantikehad ja infertiilsus"

Dr. Maire Peters (Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Naistekliinik), „Endometrioosi biomarkerid - kas võimalik või võimatu?“

Prof. Maris Laan (Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut), “Platsenta kui unikaalne organ: mida uut oleme teada saanud 'omics' ajastul?”

Diagnostiliste rakenduste suundumused

Dr. Kaido Beljaev (Quattromed HTI Laborid OÜ), „Meditsiinilaborite roll ja väljakutsed”

Prof. Mart Ustav (Tartu Ülikool, Icosagen AS), „HPV replikatsiooni mehhanismid ja peremeesraku genoomi ebastabiilsus“

Dr. Tiina Kahre (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, Geneetikakeskus), „Ülevaade infertiilsusega seotud molekulaargeneetilistest testidest TÜK geneetikakeskuses“

Avasessioon käsitleb üsasisese perioodi ja varase lapseea toimivate tegurite seost lapse hilisema tervisega. Professor Johan Gunnar Eriksson Helsingi ülikooli keskhaiglast tutvustab Helsingi sünnikohordi uurimist, mis teostati ajavahemikus 1924–1944 sündinud 20 000 lapse terviseandmete põhjal.

Tartu ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia dotsendi ning i sõnul on kursusel osalevate rahvusvaheliste ekspertide mõju nende teadusvaldkonnas üle Euroopa väga suur.

„Praegu on need lapsed ammu täiskasvanud ning tänu põhjanaabrite hästi toimivatele registritele on analüüsitud inimeste haigestumist vähki, südame-veresoonkonna, aju-vereringe ja ainevahetushaigustesse,“ avas Erikssoni ettekande sisu TÜ kliinikumi naistearst Kristiina Rull.

Viimastel aastatel on huviorbiiti tõusnud ka allergia ja selle põhjused. Allergiliste haiguste üsasisest päritolu ja ilmnemist varases lapseeas käsitleb Rootsi Linköpingi ülikooli professor Maria Christina Jenmalm.

Käsitlemisele tuleb ka intrigeeriv ja alati palju arutelu tekitav teema – lapseootus ja vitamiinid. Kas ja kui palju vitamiine peaks rasestumise ja raseduse ajal tarvitama ning mil määral on see seotud raseduse kulu ja lapse arenguga, arutavad professor Régine P. M. Steegers-Theunissen Hollandi Erasmuse ülikooli meditsiinikeskusest ja dr Nicholas Harvey Southamptoni ülikoolist, Suurbritanniast.

Eraldi teema on pühendatud raseduseaegste probleemide seosele ema tervisega tema hilisemas elus. Preeklampsia ja rasedusaegse suhkrutõve kaugmõjusid käsitlevad professor Christopher Redman Oxfordi ülikoolist, professor Anne Cathrine Staff Oslo ülikoolist ja professor Peter Damm Kopenhaageni riigihaiglast.

Kindlasti pakub kuulajatele huvi, kuidas saavad omavahel läbi geenid, keskkond ja hormoonid ning mil moel mõjutab see kooslus läbi ema organismi areneva loote ainevahetust ja sündiva lapse viljakust. Seda valdkonda puudutavad oma ettekannetes dr Rachel Freathy Exeteri ülikoolist, professor Rebecca Reynolds ja professor Richard Sharpe Edinburghi ülikoolist.

Intensiivkursust „Pre- ja perinataalse perioodi mõju tervisele lapse- ja täiskasvanueas“ korraldab TÜ kliinilise meditsiini doktorikool koostöös TÜ biomeditsiini ja biotehnoloogia doktorikooli ning „Happy Pregnancy“ projektiga.

Toimetaja: Marju Himma



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist
Püüa vaadata oma riiete kapi sisule nagu sõpruskonnale.

Facebookil ja riidekapil pole palju vahet

Inimeste kalduvus koguda Facebooki sõpru nagu riideid riidekappi, võib kohati kurjalt kätte maksta ja mõjutada isegi kohtuprotsessi tulemusi, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: