Hülgejahi hooajal pole veel ühtki saaklooma kütitud ({{commentsTotal}})

1970. aastate alguses keelati Eestis hülgejaht populatsiooni madalseisu tõttu. Mullu novembri keskel kinnitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus oma viimasel tööpäeval dokumendid, mis tegid hülgerahule lõpu. Alates 15. aprillist on taas lubatud hallhülgeid küttida.

Kuus päeva hiljem saame keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni jahinduse spetsialistilt Ivar Marlenilt teada, et tänahommikuse seisuga ei ole ükski jahimees hallhülge küttimisest teada andnud. Jahimehel on kohustus hülge laskmiseks teada anda 24 tunni jooksul. Seega võib öelda, et praeguseks ei ole veel ühtki hüljest kütitud.

Hülgeid tohib lasta kuni selle aasta lõpuni, ühtekokku tohib selle aja jooksul küttida 53 looma. See peaks olema ligikaudu üks protsent Eesti hallhülge asurkonnast. Kas see arv ka tegelikult kütitakse, ei oska Ivar Marlen öelda, sest hülgeküttimise osas puudub varasem kogemus.

Neljandik Läänemere hallhüljeste populatsioonist sünnib Saare maakonnas asuval Allirahu rahul. Igal kevadel loetakse üle kõik Eestis sündinud hallhüljeste pojad.

Hallhülged poegivad üldjuhul merejääl, kuid kehvade jääolude korral, nagu sel aastal, toob hülgeema pojad ilmale laidudel ja saartel. Allirahul avanes "Osooni" võttemeeskonnale üsna õõvastav pilt. Rannal vedeleb arvukalt surnud hallhülgepoegi.

"Saatuslikuks sai neile ikkagi see, et nad sündisid maa peal ja mitte jääl, kus nad oleksid pidanud sündima," selgitab hülgeuurija Mart Jüssi. Hülged olid sunnitud tulema saarele poegima ning saar jäi hüljestele lihtsalt kitsaks. Väga suur arvukus toob kaasa kitsamad olud ning suurema haiguste leviku.

Tavalistes oludes ehk jää peal on hülgepojad hästi kaitstud ning sinna ei ulatu maismaakiskjate kihvad. Kui hülged sünnivad aga maismaale, on piltlikult öeldes kotkastele laud kaetud. "Siin ei ole küsimus otseselt selles, kas nad ohustavad ja ründavad neid poegi, sest piisavalt on ka surnud poegi," ütles Jüssi.

Veebruarist alates külastavad hülgeuurijad meresaari, et pildistada ja jälgida hülgepoegade käekäiku. Varasemaid fotosid hilisematega võrreldes saab hinnata, kuidas on pojad kosunud ja arenenud. Uurijad registreerivad poegade arengut, kuid üles tähendatakse ka kõik hukkunud hülgepojad. Mart Jüssi sõnul on nii võimalik kaardistada, millal hülged hakkavad poegima ja millal see periood lõppeb. Samuti on oluline koguda andmeid, et saada aru, kuidas mõjutavad soojad talved ning jää puudumine hülgepopulatsiooni tervikuna.

Kui 1990. aastate alguses Allirahul hüljeste vaatlemisega algust tehti, oli neid vaid 5000-6000 isendit. Hülgepopulatsioon on aga 25 aastaga tublisti kosunud ning praeguseks on neid ligikaudu 30 000, neist 5300 hüljest elab Eesti vetes.

Toimetaja: Marju Himma



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.