Hülgejahi hooajal pole veel ühtki saaklooma kütitud ({{commentsTotal}})

1970. aastate alguses keelati Eestis hülgejaht populatsiooni madalseisu tõttu. Mullu novembri keskel kinnitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus oma viimasel tööpäeval dokumendid, mis tegid hülgerahule lõpu. Alates 15. aprillist on taas lubatud hallhülgeid küttida.

Kuus päeva hiljem saame keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni jahinduse spetsialistilt Ivar Marlenilt teada, et tänahommikuse seisuga ei ole ükski jahimees hallhülge küttimisest teada andnud. Jahimehel on kohustus hülge laskmiseks teada anda 24 tunni jooksul. Seega võib öelda, et praeguseks ei ole veel ühtki hüljest kütitud.

Hülgeid tohib lasta kuni selle aasta lõpuni, ühtekokku tohib selle aja jooksul küttida 53 looma. See peaks olema ligikaudu üks protsent Eesti hallhülge asurkonnast. Kas see arv ka tegelikult kütitakse, ei oska Ivar Marlen öelda, sest hülgeküttimise osas puudub varasem kogemus.

Neljandik Läänemere hallhüljeste populatsioonist sünnib Saare maakonnas asuval Allirahu rahul. Igal kevadel loetakse üle kõik Eestis sündinud hallhüljeste pojad.

Hallhülged poegivad üldjuhul merejääl, kuid kehvade jääolude korral, nagu sel aastal, toob hülgeema pojad ilmale laidudel ja saartel. Allirahul avanes "Osooni" võttemeeskonnale üsna õõvastav pilt. Rannal vedeleb arvukalt surnud hallhülgepoegi.

"Saatuslikuks sai neile ikkagi see, et nad sündisid maa peal ja mitte jääl, kus nad oleksid pidanud sündima," selgitab hülgeuurija Mart Jüssi. Hülged olid sunnitud tulema saarele poegima ning saar jäi hüljestele lihtsalt kitsaks. Väga suur arvukus toob kaasa kitsamad olud ning suurema haiguste leviku.

Tavalistes oludes ehk jää peal on hülgepojad hästi kaitstud ning sinna ei ulatu maismaakiskjate kihvad. Kui hülged sünnivad aga maismaale, on piltlikult öeldes kotkastele laud kaetud. "Siin ei ole küsimus otseselt selles, kas nad ohustavad ja ründavad neid poegi, sest piisavalt on ka surnud poegi," ütles Jüssi.

Veebruarist alates külastavad hülgeuurijad meresaari, et pildistada ja jälgida hülgepoegade käekäiku. Varasemaid fotosid hilisematega võrreldes saab hinnata, kuidas on pojad kosunud ja arenenud. Uurijad registreerivad poegade arengut, kuid üles tähendatakse ka kõik hukkunud hülgepojad. Mart Jüssi sõnul on nii võimalik kaardistada, millal hülged hakkavad poegima ja millal see periood lõppeb. Samuti on oluline koguda andmeid, et saada aru, kuidas mõjutavad soojad talved ning jää puudumine hülgepopulatsiooni tervikuna.

Kui 1990. aastate alguses Allirahul hüljeste vaatlemisega algust tehti, oli neid vaid 5000-6000 isendit. Hülgepopulatsioon on aga 25 aastaga tublisti kosunud ning praeguseks on neid ligikaudu 30 000, neist 5300 hüljest elab Eesti vetes.

Toimetaja: Marju Himma



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.