Hülgejahi hooajal pole veel ühtki saaklooma kütitud ({{commentsTotal}})

1970. aastate alguses keelati Eestis hülgejaht populatsiooni madalseisu tõttu. Mullu novembri keskel kinnitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus oma viimasel tööpäeval dokumendid, mis tegid hülgerahule lõpu. Alates 15. aprillist on taas lubatud hallhülgeid küttida.

Kuus päeva hiljem saame keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni jahinduse spetsialistilt Ivar Marlenilt teada, et tänahommikuse seisuga ei ole ükski jahimees hallhülge küttimisest teada andnud. Jahimehel on kohustus hülge laskmiseks teada anda 24 tunni jooksul. Seega võib öelda, et praeguseks ei ole veel ühtki hüljest kütitud.

Hülgeid tohib lasta kuni selle aasta lõpuni, ühtekokku tohib selle aja jooksul küttida 53 looma. See peaks olema ligikaudu üks protsent Eesti hallhülge asurkonnast. Kas see arv ka tegelikult kütitakse, ei oska Ivar Marlen öelda, sest hülgeküttimise osas puudub varasem kogemus.

Neljandik Läänemere hallhüljeste populatsioonist sünnib Saare maakonnas asuval Allirahu rahul. Igal kevadel loetakse üle kõik Eestis sündinud hallhüljeste pojad.

Hallhülged poegivad üldjuhul merejääl, kuid kehvade jääolude korral, nagu sel aastal, toob hülgeema pojad ilmale laidudel ja saartel. Allirahul avanes "Osooni" võttemeeskonnale üsna õõvastav pilt. Rannal vedeleb arvukalt surnud hallhülgepoegi.

"Saatuslikuks sai neile ikkagi see, et nad sündisid maa peal ja mitte jääl, kus nad oleksid pidanud sündima," selgitab hülgeuurija Mart Jüssi. Hülged olid sunnitud tulema saarele poegima ning saar jäi hüljestele lihtsalt kitsaks. Väga suur arvukus toob kaasa kitsamad olud ning suurema haiguste leviku.

Tavalistes oludes ehk jää peal on hülgepojad hästi kaitstud ning sinna ei ulatu maismaakiskjate kihvad. Kui hülged sünnivad aga maismaale, on piltlikult öeldes kotkastele laud kaetud. "Siin ei ole küsimus otseselt selles, kas nad ohustavad ja ründavad neid poegi, sest piisavalt on ka surnud poegi," ütles Jüssi.

Veebruarist alates külastavad hülgeuurijad meresaari, et pildistada ja jälgida hülgepoegade käekäiku. Varasemaid fotosid hilisematega võrreldes saab hinnata, kuidas on pojad kosunud ja arenenud. Uurijad registreerivad poegade arengut, kuid üles tähendatakse ka kõik hukkunud hülgepojad. Mart Jüssi sõnul on nii võimalik kaardistada, millal hülged hakkavad poegima ja millal see periood lõppeb. Samuti on oluline koguda andmeid, et saada aru, kuidas mõjutavad soojad talved ning jää puudumine hülgepopulatsiooni tervikuna.

Kui 1990. aastate alguses Allirahul hüljeste vaatlemisega algust tehti, oli neid vaid 5000-6000 isendit. Hülgepopulatsioon on aga 25 aastaga tublisti kosunud ning praeguseks on neid ligikaudu 30 000, neist 5300 hüljest elab Eesti vetes.

Toimetaja: Marju Himma



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: