Hülgejahi hooajal pole veel ühtki saaklooma kütitud ({{commentsTotal}})

1970. aastate alguses keelati Eestis hülgejaht populatsiooni madalseisu tõttu. Mullu novembri keskel kinnitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus oma viimasel tööpäeval dokumendid, mis tegid hülgerahule lõpu. Alates 15. aprillist on taas lubatud hallhülgeid küttida.

Kuus päeva hiljem saame keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni jahinduse spetsialistilt Ivar Marlenilt teada, et tänahommikuse seisuga ei ole ükski jahimees hallhülge küttimisest teada andnud. Jahimehel on kohustus hülge laskmiseks teada anda 24 tunni jooksul. Seega võib öelda, et praeguseks ei ole veel ühtki hüljest kütitud.

Hülgeid tohib lasta kuni selle aasta lõpuni, ühtekokku tohib selle aja jooksul küttida 53 looma. See peaks olema ligikaudu üks protsent Eesti hallhülge asurkonnast. Kas see arv ka tegelikult kütitakse, ei oska Ivar Marlen öelda, sest hülgeküttimise osas puudub varasem kogemus.

Neljandik Läänemere hallhüljeste populatsioonist sünnib Saare maakonnas asuval Allirahu rahul. Igal kevadel loetakse üle kõik Eestis sündinud hallhüljeste pojad.

Hallhülged poegivad üldjuhul merejääl, kuid kehvade jääolude korral, nagu sel aastal, toob hülgeema pojad ilmale laidudel ja saartel. Allirahul avanes "Osooni" võttemeeskonnale üsna õõvastav pilt. Rannal vedeleb arvukalt surnud hallhülgepoegi.

"Saatuslikuks sai neile ikkagi see, et nad sündisid maa peal ja mitte jääl, kus nad oleksid pidanud sündima," selgitab hülgeuurija Mart Jüssi. Hülged olid sunnitud tulema saarele poegima ning saar jäi hüljestele lihtsalt kitsaks. Väga suur arvukus toob kaasa kitsamad olud ning suurema haiguste leviku.

Tavalistes oludes ehk jää peal on hülgepojad hästi kaitstud ning sinna ei ulatu maismaakiskjate kihvad. Kui hülged sünnivad aga maismaale, on piltlikult öeldes kotkastele laud kaetud. "Siin ei ole küsimus otseselt selles, kas nad ohustavad ja ründavad neid poegi, sest piisavalt on ka surnud poegi," ütles Jüssi.

Veebruarist alates külastavad hülgeuurijad meresaari, et pildistada ja jälgida hülgepoegade käekäiku. Varasemaid fotosid hilisematega võrreldes saab hinnata, kuidas on pojad kosunud ja arenenud. Uurijad registreerivad poegade arengut, kuid üles tähendatakse ka kõik hukkunud hülgepojad. Mart Jüssi sõnul on nii võimalik kaardistada, millal hülged hakkavad poegima ja millal see periood lõppeb. Samuti on oluline koguda andmeid, et saada aru, kuidas mõjutavad soojad talved ning jää puudumine hülgepopulatsiooni tervikuna.

Kui 1990. aastate alguses Allirahul hüljeste vaatlemisega algust tehti, oli neid vaid 5000-6000 isendit. Hülgepopulatsioon on aga 25 aastaga tublisti kosunud ning praeguseks on neid ligikaudu 30 000, neist 5300 hüljest elab Eesti vetes.

Toimetaja: Marju Himma



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.