Õpilasuurimus: Klassikalise muusika mõju loogikaülesannete lahendamisele ({{commentsTotal}})

Mozarti muusikat kuulates said õpilased kujundiliste loogikaülesannete lahendamisel paremad tulemused kui numbrilistes loogikaülesannetes.
Mozarti muusikat kuulates said õpilased kujundiliste loogikaülesannete lahendamisel paremad tulemused kui numbrilistes loogikaülesannetes. Autor/allikas: Patric McCurry/Creative Commons

Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi õpilane Liisa Tammsaar püstitas kaks hüpoteesi: 1) Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi noored saavad Mozarti muusikat kuulates kujundiliste loogikaülesannete lahendamisel paremad tulemused kui numbrilistes loogikaülesannetes; 2) võrreldes vaikuse keskkonnaga mõjub klassikaline muusika positiivselt erinevate matemaatiliste loogikaülesannete lahendamise edukusele. Mida ta teada sai?

Paljud erinevad psühholoogid ja psühhofüsioloogid on täheldanud, et erineva keerukusega tegevuste tegemises on oluline roll närvisüsteemi erutustasemel. Näiteks keerulise tegevuse korral tuleb luua rahulikum õhkkond, lihtsama tegevuse korral garanteerib edu suhteliselt suur erutus.

Samuti tuleb silmas pidada, et mitmeid tegevusi korraga või kiiresti vaheldumisi sooritades, võib lihtsama tegevuse tulemuslikkuse parandamisega erutuse kasvades kaasneda keerukama tegevuse tulemuslikkuse alanemine.

Seda, kuidas stimuleerib klassikaline muusika matemaatikaülesannete lahendamist, mõõtiski Liisa Tammsaar oma õpilaste riiklikule teadustööde konkursile esitatud uurimistöös. Andmeid kogus Tammsaar kasutades teste, küsitlusi ja vaatlust. Katses osales 69 Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi 15-16aastast õpilast.

Liisa Tammsaare varasemast küsitlusest oli teada, et 54,1 protsenti küsimustikule vastanud 9.-10. klasside õpilastest eelistab õppida taustamuusika saatel. Reaalainete ajal eelistatakse kuulata klassikalist muusikat (17,3%), sest sõnade puudumine võimaldab keskenduda ega juhi tähelepanu õppimiselt eemale. 46,9 protsendi õpilaste arvates peab taustmuusika õppetöö ajal kostma eemalolevast muusikakeskusest, kuna selle otsene mõju ei ole siis nii tugev ja ei sega õppimist ega mõttetööd.

Uurimistulemustest selgus, et noored said Mozarti muusikat kuulates kujundiliste loogikaülesannete lahendamisel paremad tulemused kui numbrilistes loogikaülesannetes. Samuti ilmnes asjaolu, et võrreldes vaikusega, mõjub klassikaline muusika positiivsemalt mõlemat tüüpi loogikaülesannete lahendamise edukusele.

Numbriliste ülesannete osas esines enam positiivseid tulemusi Mozarti muusika saatel kui vaikuses. Kuigi õpilased tunnistasid, et võrreldes teiste keskkondadega on neil raske Mozarti muusika taustal lahendada tekstülesandeid, näitab õigete vastuste hulk vastupidist, märkis Tammsaar.

Lisaks ilmnes, et Mozarti muusika, täpsemalt "Sonaadi kahele klaverile D-duur" taustal lahendati ülesandeid aeglasemalt kui vaikuse või Pärdi muusika saatel.

"Mozarti efekt"

Liisa Tammsaar toob oma töö teoreetilises osas välja ka mitmeid varasemaid uuringuid, mis tõestavad nn Mozarti efekti ehk konkreetse klaveripala mõju mõtlemisele.

1993. aastal tegi California ülikooli psühholoog F.H. Rauscher koos oma kaastöötajate G.L. Shaw ja K.N. Ky-ga üllatava avastuse. Nimelt pärast Mozarti "Sonaadi kahele klaverile D-duur" 10-minutilist kuulamist ilmnes 36 tudengil oluliselt parem ruumilise mõtlemise oskus. IQ-test Stanford-Binet intelligentsuse skaala järgi näitas 8 ja 9 punkti kõrgemaid skoore võrreldes katse läbimisega lõõgastava muusika või vaikuse tingimuses. Selle uuringu tulemusi hakatigi nimetama "Mozarti efektiks".

Kuigi autorid rõhutasid, et efekt on lühiajaline, kestes umbes 10-15 minutit, interpreteeriti seda kui fakti, et Mozarti muusika teeb meid targemaks.

Pärast selliseid tähelepanekuid on paljud uurijad püüdnud välja selgitada, kas erinevad muusikažanrid ja erinevate heliloojate poolt loodud palad mõjuvad ülesannete lahendamisele ühtviisi ning millised ajupiirkonnad sellele enim reageerivad. Tõestamaks või kummutamaks "Mozarti efekti" on läbi viidud erinevaid eksperimente, üritamaks leida seoseid Mozarti muusika, lahendamise edukuse ning ajutegevuse vahel.

Sonaadi efektiivsus arvatakse peituvat tema tempos, struktuuris, meloodias ning harmoonias.

Liisa Tammsaar leiab oma uuringu tulemusi kokku võttes, et klassikalist muusikat võiks kasutada õppetöös, et nii soodustada positiivsete tulemuste saavutamist. Samas tõdeb autor, et teemasse on võimalik veel üksikasjalikumalt süüvida ning uurida edasi näiteks seda, kuidas mõjutab klassikaline muusika loetud tekstidest arusaamist.

Kas teadsid et:
* enamiku inimeste puhul (90 protsenti kindlatest paremakäelistest) on keelekäitumise juhtmehhanism koondunud põhiliselt vasakusse poolkerasse. Kõik, mis puudutab ruumilist orienteerumist ja teisi mitteverbaalseid oskusi, näib olevat koondunud paremasse poolkerasse.

* kui lingvistilist või mingit muud materjali antakse kuulata ainult ühe kõrvaga, siis lingvistilise materjaliga saadakse paremini hakkama, kui see on sisestatud paremasse kõrva (vasak poolkera) ja mittelingvistilise materjaliga – näiteks muusikaga – siis, kui see on antud vasakusse kõrva (parempoolkera).

* muusikutel ja neil, kelle muusikalise võimekuse testihinded on kõrged, on vasak poolkera spetsialiseerunud järjestikku asetsevate elementide analüütilisele töötlemisele ning paremad tulemused saavutatakse meloodiate kuulamisel parema kõrvaga. Sama kehtib ka mittemuusikute kohta, kes püüavad teadlikult muusika tajuülesandeid lahendades kasutada analüütilist strateegiat.

Liisa Tammsaare uurimust juhendas õpetaja Aire Luhaoja. 24. ja 25. aprillil toimub Energia Avastuskeskuses Õpilaste Teadusfestival, kus õpilased esitlevad oma koolitööna valminud uurimistöid. Teisipäevast reedeni võib ERR Novaatori teadusfestivali leheküljelt lugeda ülevaateid õpilaste tehtud töödest.

Toimetaja: Marju Himma



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.