Õpilasuurimus: Klassikalise muusika mõju loogikaülesannete lahendamisele ({{commentsTotal}})

Mozarti muusikat kuulates said õpilased kujundiliste loogikaülesannete lahendamisel paremad tulemused kui numbrilistes loogikaülesannetes. Autor: Patric McCurry/Creative Commons

Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi õpilane Liisa Tammsaar püstitas kaks hüpoteesi: 1) Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi noored saavad Mozarti muusikat kuulates kujundiliste loogikaülesannete lahendamisel paremad tulemused kui numbrilistes loogikaülesannetes; 2) võrreldes vaikuse keskkonnaga mõjub klassikaline muusika positiivselt erinevate matemaatiliste loogikaülesannete lahendamise edukusele. Mida ta teada sai?

Paljud erinevad psühholoogid ja psühhofüsioloogid on täheldanud, et erineva keerukusega tegevuste tegemises on oluline roll närvisüsteemi erutustasemel. Näiteks keerulise tegevuse korral tuleb luua rahulikum õhkkond, lihtsama tegevuse korral garanteerib edu suhteliselt suur erutus.

Samuti tuleb silmas pidada, et mitmeid tegevusi korraga või kiiresti vaheldumisi sooritades, võib lihtsama tegevuse tulemuslikkuse parandamisega erutuse kasvades kaasneda keerukama tegevuse tulemuslikkuse alanemine.

Seda, kuidas stimuleerib klassikaline muusika matemaatikaülesannete lahendamist, mõõtiski Liisa Tammsaar oma õpilaste riiklikule teadustööde konkursile esitatud uurimistöös. Andmeid kogus Tammsaar kasutades teste, küsitlusi ja vaatlust. Katses osales 69 Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi 15-16aastast õpilast.

Liisa Tammsaare varasemast küsitlusest oli teada, et 54,1 protsenti küsimustikule vastanud 9.-10. klasside õpilastest eelistab õppida taustamuusika saatel. Reaalainete ajal eelistatakse kuulata klassikalist muusikat (17,3%), sest sõnade puudumine võimaldab keskenduda ega juhi tähelepanu õppimiselt eemale. 46,9 protsendi õpilaste arvates peab taustmuusika õppetöö ajal kostma eemalolevast muusikakeskusest, kuna selle otsene mõju ei ole siis nii tugev ja ei sega õppimist ega mõttetööd.

Uurimistulemustest selgus, et noored said Mozarti muusikat kuulates kujundiliste loogikaülesannete lahendamisel paremad tulemused kui numbrilistes loogikaülesannetes. Samuti ilmnes asjaolu, et võrreldes vaikusega, mõjub klassikaline muusika positiivsemalt mõlemat tüüpi loogikaülesannete lahendamise edukusele.

Numbriliste ülesannete osas esines enam positiivseid tulemusi Mozarti muusika saatel kui vaikuses. Kuigi õpilased tunnistasid, et võrreldes teiste keskkondadega on neil raske Mozarti muusika taustal lahendada tekstülesandeid, näitab õigete vastuste hulk vastupidist, märkis Tammsaar.

Lisaks ilmnes, et Mozarti muusika, täpsemalt "Sonaadi kahele klaverile D-duur" taustal lahendati ülesandeid aeglasemalt kui vaikuse või Pärdi muusika saatel.

"Mozarti efekt"

Liisa Tammsaar toob oma töö teoreetilises osas välja ka mitmeid varasemaid uuringuid, mis tõestavad nn Mozarti efekti ehk konkreetse klaveripala mõju mõtlemisele.

1993. aastal tegi California ülikooli psühholoog F.H. Rauscher koos oma kaastöötajate G.L. Shaw ja K.N. Ky-ga üllatava avastuse. Nimelt pärast Mozarti "Sonaadi kahele klaverile D-duur" 10-minutilist kuulamist ilmnes 36 tudengil oluliselt parem ruumilise mõtlemise oskus. IQ-test Stanford-Binet intelligentsuse skaala järgi näitas 8 ja 9 punkti kõrgemaid skoore võrreldes katse läbimisega lõõgastava muusika või vaikuse tingimuses. Selle uuringu tulemusi hakatigi nimetama "Mozarti efektiks".

Kuigi autorid rõhutasid, et efekt on lühiajaline, kestes umbes 10-15 minutit, interpreteeriti seda kui fakti, et Mozarti muusika teeb meid targemaks.

Pärast selliseid tähelepanekuid on paljud uurijad püüdnud välja selgitada, kas erinevad muusikažanrid ja erinevate heliloojate poolt loodud palad mõjuvad ülesannete lahendamisele ühtviisi ning millised ajupiirkonnad sellele enim reageerivad. Tõestamaks või kummutamaks "Mozarti efekti" on läbi viidud erinevaid eksperimente, üritamaks leida seoseid Mozarti muusika, lahendamise edukuse ning ajutegevuse vahel.

Sonaadi efektiivsus arvatakse peituvat tema tempos, struktuuris, meloodias ning harmoonias.

Liisa Tammsaar leiab oma uuringu tulemusi kokku võttes, et klassikalist muusikat võiks kasutada õppetöös, et nii soodustada positiivsete tulemuste saavutamist. Samas tõdeb autor, et teemasse on võimalik veel üksikasjalikumalt süüvida ning uurida edasi näiteks seda, kuidas mõjutab klassikaline muusika loetud tekstidest arusaamist.

Kas teadsid et:
* enamiku inimeste puhul (90 protsenti kindlatest paremakäelistest) on keelekäitumise juhtmehhanism koondunud põhiliselt vasakusse poolkerasse. Kõik, mis puudutab ruumilist orienteerumist ja teisi mitteverbaalseid oskusi, näib olevat koondunud paremasse poolkerasse.

* kui lingvistilist või mingit muud materjali antakse kuulata ainult ühe kõrvaga, siis lingvistilise materjaliga saadakse paremini hakkama, kui see on sisestatud paremasse kõrva (vasak poolkera) ja mittelingvistilise materjaliga – näiteks muusikaga – siis, kui see on antud vasakusse kõrva (parempoolkera).

* muusikutel ja neil, kelle muusikalise võimekuse testihinded on kõrged, on vasak poolkera spetsialiseerunud järjestikku asetsevate elementide analüütilisele töötlemisele ning paremad tulemused saavutatakse meloodiate kuulamisel parema kõrvaga. Sama kehtib ka mittemuusikute kohta, kes püüavad teadlikult muusika tajuülesandeid lahendades kasutada analüütilist strateegiat.

Liisa Tammsaare uurimust juhendas õpetaja Aire Luhaoja. 24. ja 25. aprillil toimub Energia Avastuskeskuses Õpilaste Teadusfestival, kus õpilased esitlevad oma koolitööna valminud uurimistöid. Teisipäevast reedeni võib ERR Novaatori teadusfestivali leheküljelt lugeda ülevaateid õpilaste tehtud töödest.

Toimetaja: Marju Himma



Nutiseade diagnoosib sekunditega meeste viljatusprobleeme

Meeste spermakvaliteedi ja spermid arvukuse hindamine võib muutuda lähiaastatel oluliselt lihtsamaks. Uus nutitelefonil ja 3D-prinditaval liidesel põhinev seade tõestab, et kulukaid analüüse saab teha kodus 98 protsendini küündiva täpsusega.

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.