Tartu ülikooli kunagine rektor visandas paarsada aastat tagasi õnne valemi ({{commentsTotal}})

Parroti õnne valem.
Parroti õnne valem. Autor/allikas: (Foto: TÜ)

Kuidas saavutada üldist inimlikku õndsust ehk täiuslikkust? Umbes 1795. aastal visandas selle kohta skeemi tulevane keiserliku Tartu ülikooli rektor Georg Friedrich Parrot (1767-1852).

Parroti õnne valemist kirjutab Tartu ülikooli muuseumi teadusdirektor Lea Leppik, kellele dokument paar aastat tagasi ajalooarhiivis näppu jäi.

Valemi pani Parrot kirja umbes aastal 1795. Ta oli hiljuti saabunud Liivimaale koduõpetajaks, kuid kutsuti juba pool aastat hiljem Riiga, et ta aitaks panna käima teadust ja majandust siduvat üldkasulikku ühingut – Liivimaa Üldkasulikku ja Ökonoomilist Sotsieteeti (LÜÖS). Ühingu põhikirja ette valmistades visandas Parrot mitu põnevat skeemi, mis annavad hea ettekujutuse tema maailmavaatest.

Tänapäeval on õnn pigem isiklik ja peaks olema saavutatav ka üksi või lähedaste kitsas ringis. Meie raamatupoed ja veebiavarused on täis kõikvõimalikke õpetusi, kuidas elada oma elu rahuloleva ja õnnelikuna. Kaasaegne ühiskond austab individuaalsust, mis aga teiselt poolt on jätnud paljud meie hulgast oma muredega üksi.

Õnnelik ühiskond

Ka paarisaja aasta eest teati, mis on isiklik õnn ja mõisteti, et see on paljuski otsuse küsimus. “Ma olen otsustanud olla õnnelik, sest see on hea minu tervisele,“ on öelnud Voltaire.

Kuid valgustusajastu helged pead mõtlesid palju rohkem siiski õnnest kui ühiskondlikust nähtusest. Iga alama õnnelikuks tegemine oli selgelt valitseja esmane ülesanne. Õnnelikuks sai teha tervet riiki, mõnda seisust, linna, küla või kaaskodanikku. Õitsev majandus, rahva heaolu ja kord olid valitseja headuse mõõdupuudeks. Sellele pidi jõudumööda kaasa aitama iga riigikodanik.

Kui me praegu suhtume sellistesse eesmärkidesse ehk mõnevõrra skeptiliselt, siis valgustusajastu haritud inimene oli reeglina täis tegusat optimismi ja piiritut usku progressi. See innustas looma ja leiutama, ronima vulkaani äärele või jäämäele, purjetama ümber maailma või asutama hoopis vaestekoole. Igal ühiskonnaliikmel pidi olema oma selge ülesanne ja vastutus, igaüks pidi tundma end vajalikuna.

Just sellist eluhoiakut väljendab ka Parroti skeem. Valgustusajastu inimesele kohaselt ei kirjutanud ta romantilist poeemi ega filosoofilist traktaati, vaid joonistas skeemi, organiseerides kõik inimeste õnnelikuks tegemiseks vajaliku ühte mõistepüramiidi.

Skeem näitab Parrotit kui prantsuse füsiokraatide õpetuse järgijat. Parroti vaadetest on pikemalt kirjutanud Epi Tohvri.

Georg Friedrich Parrot. (Allikas: Tartu ülikool)

Uut väärtust loob ainult põllumajandus

Füsiokraadid uskusid, et ainult põllumajandus loob uut väärtust. Oluline oli põllumajanduse koostöö teadusega, ja seepärast peeti vajalikuks organisatsioone, mis teaduse ja praktika kokku viivad. Just selle rolli sai LÜÖS.

Majanduselu (tootmine-tarbimine-vahendamine) peeti tervikuks ja vaadeldi kui elusorganismi, selle edasiviiv jõud pidi olema vaba konkurents. Ka Parrot on oma skeemil paigutanud majanduse loodusjõudude alla. Haridus oli selgelt seotud moraaliga, seda tuli anda igaühele, et inimesed õpiksid oma jõude kasutama ühiskonna hüvanguks. Ühiskonna paremaks tegemiseks tuli füsiokraatide arvates ühendada kolm valdkonda: meditsiin, loodusteadused ja põllumajandus.

Parrot on teadlasena püüdnud oma skeemile paigutada kõik loodus- ja ühiskonnateadused, et need aitaksid kaasa täiuslikkuse saavutamisele. Tema eelistust empiiriliste loodusteaduste suhtes näitab nii see skeem kui tuntud kõne, mille ta pidas Tartu ülikooli avaaktusel 1802 (“Looduse tundmisest ja selle mõjust inimkultuurile“, eesti keeles vt Akadeemia 2002, nr 12, lk 2523-2531). Kuid see ei tähendanud hoopiski eri teadusvaldkondade vastandamist, vaid nende sidumist harmooniliseks tervikuks.

Parroti arusaama järgi oli füüsika ülesanne juhatada meid looduse mõistmisele, kuna loodus on ette andnud kaks jäävat suurust – loodusnähtused ning aluse aruteluks, milleks on vastavus põhjuse ja tagajärje vahel. Füüsika ja keemia olid tema maailmapildis tihedalt omavahel seotud: „… nagu kaks õde, sündinud ühel ja samal päeval, et tuua inimeste ellu rõõmu; ühe puu kaks oksa, mida paitab sama päike ja toidavad ühised juured.”

Tegus valgustaja

Oma pika ja sisuka eluga tõendas Parrot igati, et ta püüdis ka ise oma õnne valemit järgida. Ta jättis endast maha üle 120 teadustöö ja arvukalt õpilasi. Ta osales aktiivselt Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi rajamises, 1802. aastal taasavatud Tartu ülikooli ülesehitamises, Venemaa teaduste akadeemia füüsikakabineti uuendamises, kus tema õpilane Emil Lenz pani aluse kaasaegsele elektriõpetusele, ja keiser Aleksander I isikliku sõbrana ka Venemaa üldise hariduspoliitika kujundamises.

Mastaapse organisatoorse töö, õpetamise ja uurimise kõrval jõudis Parrot tegelda sadade praktiliste lahendustega. Koos tohter Dirzeniga, kelle majas ta Riias elas, ja apteeker Grindeliga tegi Parrot palju uurimusi sotsieteedi heaks. Sealhulgas analüüsis ta oma eudiomeetriga, mida näeb praegu ka TÜ muuseumis, Riia linnahaiglas esimest korda Baltikumis õhu keemilist koostist. Tervislikuma õhu nimel tegeles Parrot Tartus entusiastlikult Toomemäe pargi rajamisega.

Sotsieteedile tehtud 60 parendusettepaneku seas oli ka 18 originaalset leiutist: vahendid vee filtreerimiseks ja tulekahjude kustutamiseks, ratsionaalne ahi, skeem õhu puhastamiseks haiglates, mida kasutati ka Tartu ülikooli kliinikus. Lisaks desinfektsioon õlleäädikaga ja palju muud. Oma teadustöödes on Parrot teinud ettepanekuid ka meditsiinilise termomeetri kasutuselevõtuks ja lamava Volta samba ehitamiseks. Viimast kasutati 1838. aastal, kui Moritz Hermann Jacobi katsetas valitsuskomisjoni silme all Neeva jõel Peterburis maailma esimest elektrimootoriga paati.

Parroti eudiomeeter Tartu ülikooli muuseumis. (Foto: Kätlyn Metsmaa)

Näituse “Looduse mõistmise kunst” tarvis paigutasid muuseumi töötajad Parroti visandatud skeemi tema naise õemehe J. W. Krause joonistatud sotsieteedi diplomi kavandile. Selle sümboolika on vähem radikaalne, kuid peegeldab hästi just seda osa valgustajate ja füsiokraatide vaadetest, mida liberaalne Balti aadel vastuvõetavaks pidas.

Selline õnne valem ei sobi küll ilmselt kaasajas praktiliseks juhiseks, kuid selles väljenduv valgustuslik optimism ja julgus mõtelda suurelt mõjuvad kahtlemata inspireerivalt. Huvilised võivad Parroti eesti- ja inglise keelde tõlgitud ning pärgamendipaberile trükitud skeemi koopia soetada endale Tartu ülikooli muuseumis asuvast Toompoest.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist
Kuulmismeele liigne koormamine maksab kurjalt kätte.

Rõõmuküllane muusika ergutab loovust

Vajad uusi ideid, ootad inspiratsiooni? Pane taustal käima rõõmus muusika! Sellise soovituse võiks anda Hollandi ja Austraalia teadlaste uurimistöö põhjal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: