Marsi pinnases leidub tõenäoliselt vedelat soolvett ({{commentsTotal}})

Curiosity.
Curiosity. Autor/allikas: JPL/NASA

Marssi uuriva kulguri Curiosity poolt tehtud mõõtmised näitavad, et planeedi pinnases leidub tõenäoliselt vedelas olekus soolvett. Pinnases leiduvad soolad suudavad vett jäätumast hoida isegi -70 °C juures, imedes samal ajal atmosfäärist veeauru.

Seni arvati, et mõnede eranditega on punane planeet sellelt vedelas olekus vee leidmiseks liiga külm ja kuiv. Planeedi ümber tiirlevate tehiskaaslaste vahendusel on märgatud, et soojematel aastaaegadel muutuvad mõned piirkonnad tumedamaks, mis viitab pinnase märgumisele. Vee allikatena nähti sulavat veejääd või põhjaveeallikaid.

Alates 2012. aastast Gale kraatrit uurinud Curiosity kogutud andmed näitavad aga, et atmosfääri ja pinnase ülakihi temperatuur ning niiskus on talveõhtutel kuni päikesetõusuni soolvee moodustumiseks täpselt õiged. Pinnases leiduv kaltsiumperkloraat hoiab vett jäätumast isegi -70 °C langeva õhutemperatuuri korral. Curiosity projektiga seotud teadlased märgivad, et pinnase poorsuse saab see imbuda sügavamale kui viis sentimeetrit. Sügavamal kui 15 sentimeetrit asuvad kloraatsoolad on vähemalt Gale'i kraatris pidevalt hüdraatunud.

Töörühm lisab, et ekvaatori lähistel, kus asub ka Gale'i kraater, on tingimused soolvee moodustumiseks kõige sobilikumad. Samas nendivad nad, et leid ei paranda tõenäoliselt väljavaateid leida Marsi pinnasest lihtsamaid eluvorme. Maal leidub küll baktereid, kes suudavad eluneda vees, mille soolasisaldus ulatub 30 protsendini, ent pinnase kuivus ja madal temperatuur muudaks selle nende jaoks siiski eluvaenulikuks. Samuti tungivad steriliseeriva mõjuga kosmilised kiired Marsi pinda kaitsva atmosfääri ja magnetväljata kuni meetri sügavusele pinnasesse.

Küll võib aga pinnases leiduv soolvesi selle söövitava mõju tõttu muuta raskemaks planeedi pinnale püsistruktuuride ehitamist.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: