Marsi pinnases leidub tõenäoliselt vedelat soolvett ({{commentsTotal}})

Curiosity.
Curiosity. Autor/allikas: JPL/NASA

Marssi uuriva kulguri Curiosity poolt tehtud mõõtmised näitavad, et planeedi pinnases leidub tõenäoliselt vedelas olekus soolvett. Pinnases leiduvad soolad suudavad vett jäätumast hoida isegi -70 °C juures, imedes samal ajal atmosfäärist veeauru.

Seni arvati, et mõnede eranditega on punane planeet sellelt vedelas olekus vee leidmiseks liiga külm ja kuiv. Planeedi ümber tiirlevate tehiskaaslaste vahendusel on märgatud, et soojematel aastaaegadel muutuvad mõned piirkonnad tumedamaks, mis viitab pinnase märgumisele. Vee allikatena nähti sulavat veejääd või põhjaveeallikaid.

Alates 2012. aastast Gale kraatrit uurinud Curiosity kogutud andmed näitavad aga, et atmosfääri ja pinnase ülakihi temperatuur ning niiskus on talveõhtutel kuni päikesetõusuni soolvee moodustumiseks täpselt õiged. Pinnases leiduv kaltsiumperkloraat hoiab vett jäätumast isegi -70 °C langeva õhutemperatuuri korral. Curiosity projektiga seotud teadlased märgivad, et pinnase poorsuse saab see imbuda sügavamale kui viis sentimeetrit. Sügavamal kui 15 sentimeetrit asuvad kloraatsoolad on vähemalt Gale'i kraatris pidevalt hüdraatunud.

Töörühm lisab, et ekvaatori lähistel, kus asub ka Gale'i kraater, on tingimused soolvee moodustumiseks kõige sobilikumad. Samas nendivad nad, et leid ei paranda tõenäoliselt väljavaateid leida Marsi pinnasest lihtsamaid eluvorme. Maal leidub küll baktereid, kes suudavad eluneda vees, mille soolasisaldus ulatub 30 protsendini, ent pinnase kuivus ja madal temperatuur muudaks selle nende jaoks siiski eluvaenulikuks. Samuti tungivad steriliseeriva mõjuga kosmilised kiired Marsi pinda kaitsva atmosfääri ja magnetväljata kuni meetri sügavusele pinnasesse.

Küll võib aga pinnases leiduv soolvesi selle söövitava mõju tõttu muuta raskemaks planeedi pinnale püsistruktuuride ehitamist.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.