Marsi pinnases leidub tõenäoliselt vedelat soolvett ({{commentsTotal}})

Curiosity.
Curiosity. Autor/allikas: JPL/NASA

Marssi uuriva kulguri Curiosity poolt tehtud mõõtmised näitavad, et planeedi pinnases leidub tõenäoliselt vedelas olekus soolvett. Pinnases leiduvad soolad suudavad vett jäätumast hoida isegi -70 °C juures, imedes samal ajal atmosfäärist veeauru.

Seni arvati, et mõnede eranditega on punane planeet sellelt vedelas olekus vee leidmiseks liiga külm ja kuiv. Planeedi ümber tiirlevate tehiskaaslaste vahendusel on märgatud, et soojematel aastaaegadel muutuvad mõned piirkonnad tumedamaks, mis viitab pinnase märgumisele. Vee allikatena nähti sulavat veejääd või põhjaveeallikaid.

Alates 2012. aastast Gale kraatrit uurinud Curiosity kogutud andmed näitavad aga, et atmosfääri ja pinnase ülakihi temperatuur ning niiskus on talveõhtutel kuni päikesetõusuni soolvee moodustumiseks täpselt õiged. Pinnases leiduv kaltsiumperkloraat hoiab vett jäätumast isegi -70 °C langeva õhutemperatuuri korral. Curiosity projektiga seotud teadlased märgivad, et pinnase poorsuse saab see imbuda sügavamale kui viis sentimeetrit. Sügavamal kui 15 sentimeetrit asuvad kloraatsoolad on vähemalt Gale'i kraatris pidevalt hüdraatunud.

Töörühm lisab, et ekvaatori lähistel, kus asub ka Gale'i kraater, on tingimused soolvee moodustumiseks kõige sobilikumad. Samas nendivad nad, et leid ei paranda tõenäoliselt väljavaateid leida Marsi pinnasest lihtsamaid eluvorme. Maal leidub küll baktereid, kes suudavad eluneda vees, mille soolasisaldus ulatub 30 protsendini, ent pinnase kuivus ja madal temperatuur muudaks selle nende jaoks siiski eluvaenulikuks. Samuti tungivad steriliseeriva mõjuga kosmilised kiired Marsi pinda kaitsva atmosfääri ja magnetväljata kuni meetri sügavusele pinnasesse.

Küll võib aga pinnases leiduv soolvesi selle söövitava mõju tõttu muuta raskemaks planeedi pinnale püsistruktuuride ehitamist.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.