Marsi pinnases leidub tõenäoliselt vedelat soolvett ({{commentsTotal}})

Curiosity.
Curiosity. Autor/allikas: JPL/NASA

Marssi uuriva kulguri Curiosity poolt tehtud mõõtmised näitavad, et planeedi pinnases leidub tõenäoliselt vedelas olekus soolvett. Pinnases leiduvad soolad suudavad vett jäätumast hoida isegi -70 °C juures, imedes samal ajal atmosfäärist veeauru.

Seni arvati, et mõnede eranditega on punane planeet sellelt vedelas olekus vee leidmiseks liiga külm ja kuiv. Planeedi ümber tiirlevate tehiskaaslaste vahendusel on märgatud, et soojematel aastaaegadel muutuvad mõned piirkonnad tumedamaks, mis viitab pinnase märgumisele. Vee allikatena nähti sulavat veejääd või põhjaveeallikaid.

Alates 2012. aastast Gale kraatrit uurinud Curiosity kogutud andmed näitavad aga, et atmosfääri ja pinnase ülakihi temperatuur ning niiskus on talveõhtutel kuni päikesetõusuni soolvee moodustumiseks täpselt õiged. Pinnases leiduv kaltsiumperkloraat hoiab vett jäätumast isegi -70 °C langeva õhutemperatuuri korral. Curiosity projektiga seotud teadlased märgivad, et pinnase poorsuse saab see imbuda sügavamale kui viis sentimeetrit. Sügavamal kui 15 sentimeetrit asuvad kloraatsoolad on vähemalt Gale'i kraatris pidevalt hüdraatunud.

Töörühm lisab, et ekvaatori lähistel, kus asub ka Gale'i kraater, on tingimused soolvee moodustumiseks kõige sobilikumad. Samas nendivad nad, et leid ei paranda tõenäoliselt väljavaateid leida Marsi pinnasest lihtsamaid eluvorme. Maal leidub küll baktereid, kes suudavad eluneda vees, mille soolasisaldus ulatub 30 protsendini, ent pinnase kuivus ja madal temperatuur muudaks selle nende jaoks siiski eluvaenulikuks. Samuti tungivad steriliseeriva mõjuga kosmilised kiired Marsi pinda kaitsva atmosfääri ja magnetväljata kuni meetri sügavusele pinnasesse.

Küll võib aga pinnases leiduv soolvesi selle söövitava mõju tõttu muuta raskemaks planeedi pinnale püsistruktuuride ehitamist.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.