Teadlane vastab: miks on mõned loomapojad sündides pimedad? ({{commentsTotal}})

Zooloog Tiit Maran rääkis "Osoonis", et loomadel on erinevad elustrateegiad, mistõttu osa loomi on sündides abitumad ja lõimetishooldus ema poolt on pikem kui teistel liikidel, kes peavad kiiresti ise hakkama saama.

Tiit Marani sõnul on loomadel erinevad elustrateegiad, mistõttu ongi osa loomi sündides abitud. "On olemas osa liike, kelle elurada on taoline, et lõimetishooldus ema poolt on väga pikaajaline. Nad sünnivad nagu väiksed rotikesed – täiesti abitud ja siis ema hoiab neid pikalt üleval, kuni siis ühel hetkel nad on valmis vastupidiselt teistele liikidele, kes peavad kiirelt liikuma hakkama nagu näiteks metskits. Ta peab kohe üles tõusma ja hakkama liikuma, sest kui ta seda ei tee, siis ta võib juba kiskja ohvriks sattuda," selgitas Maran.

Meriseapoja silmad avanevad sündides, rotipoja silmad võivad aga olla kuni kolm nädalat suletud.
Pimedana sündimine on loomale kasulik, sest siis on emal võimalik varjulises kohas poegi pikemalt hooldada. "Kukkurloomal on veel poeg, kes sinna kukrusse ronib, väiksem. Tavaliselt on need sellised närilised. Kiskjad suurel määral kõik on taolised ja siis sõralistel on see olukord vastupidine," ütles Maran.

Oravapojad on ligi kuu aega pimedad. Tavaliselt on nii, et silmad ja kõrvad avanevad koos ja sellest hetkest loomad muutuvad aktiivseks ja tahavad pesakambrist välja minna. Ajal, mil poeg emaüsas areneb, ei ole tal otstarbekas kulutada liigselt energiat. Nii säästab loom energiat lõimetishoolduse ajaks. Seda näiteks vastupidiselt metskitsele, kes kohe pärast sündi vajab ohtralt energiat, et ellu jääda. "See poeg on nagu valmisprodukt vastupidiselt neile rotipoegadele, kes sünnivad nagu poolfabrikaadid, kelle eest peab veel kaua hoolitsema, et nad lõpuks elujõuliseks muutuksid."

On teada, et nendel rotipesakondadel, kus on rohkem poegi, avanevad poegade silmad hiljem kui seal, kus on vähem poegi. See võimaldab emadel oma energiat säästa.

Toimetaja: Marju Himma



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.