Teadlane vastab: miks on mõned loomapojad sündides pimedad? ({{commentsTotal}})

Zooloog Tiit Maran rääkis "Osoonis", et loomadel on erinevad elustrateegiad, mistõttu osa loomi on sündides abitumad ja lõimetishooldus ema poolt on pikem kui teistel liikidel, kes peavad kiiresti ise hakkama saama.

Tiit Marani sõnul on loomadel erinevad elustrateegiad, mistõttu ongi osa loomi sündides abitud. "On olemas osa liike, kelle elurada on taoline, et lõimetishooldus ema poolt on väga pikaajaline. Nad sünnivad nagu väiksed rotikesed – täiesti abitud ja siis ema hoiab neid pikalt üleval, kuni siis ühel hetkel nad on valmis vastupidiselt teistele liikidele, kes peavad kiirelt liikuma hakkama nagu näiteks metskits. Ta peab kohe üles tõusma ja hakkama liikuma, sest kui ta seda ei tee, siis ta võib juba kiskja ohvriks sattuda," selgitas Maran.

Meriseapoja silmad avanevad sündides, rotipoja silmad võivad aga olla kuni kolm nädalat suletud.
Pimedana sündimine on loomale kasulik, sest siis on emal võimalik varjulises kohas poegi pikemalt hooldada. "Kukkurloomal on veel poeg, kes sinna kukrusse ronib, väiksem. Tavaliselt on need sellised närilised. Kiskjad suurel määral kõik on taolised ja siis sõralistel on see olukord vastupidine," ütles Maran.

Oravapojad on ligi kuu aega pimedad. Tavaliselt on nii, et silmad ja kõrvad avanevad koos ja sellest hetkest loomad muutuvad aktiivseks ja tahavad pesakambrist välja minna. Ajal, mil poeg emaüsas areneb, ei ole tal otstarbekas kulutada liigselt energiat. Nii säästab loom energiat lõimetishoolduse ajaks. Seda näiteks vastupidiselt metskitsele, kes kohe pärast sündi vajab ohtralt energiat, et ellu jääda. "See poeg on nagu valmisprodukt vastupidiselt neile rotipoegadele, kes sünnivad nagu poolfabrikaadid, kelle eest peab veel kaua hoolitsema, et nad lõpuks elujõuliseks muutuksid."

On teada, et nendel rotipesakondadel, kus on rohkem poegi, avanevad poegade silmad hiljem kui seal, kus on vähem poegi. See võimaldab emadel oma energiat säästa.

Toimetaja: Marju Himma



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.