Teadlane vastab: miks on mõned loomapojad sündides pimedad? ({{commentsTotal}})

Zooloog Tiit Maran rääkis "Osoonis", et loomadel on erinevad elustrateegiad, mistõttu osa loomi on sündides abitumad ja lõimetishooldus ema poolt on pikem kui teistel liikidel, kes peavad kiiresti ise hakkama saama.

Tiit Marani sõnul on loomadel erinevad elustrateegiad, mistõttu ongi osa loomi sündides abitud. "On olemas osa liike, kelle elurada on taoline, et lõimetishooldus ema poolt on väga pikaajaline. Nad sünnivad nagu väiksed rotikesed – täiesti abitud ja siis ema hoiab neid pikalt üleval, kuni siis ühel hetkel nad on valmis vastupidiselt teistele liikidele, kes peavad kiirelt liikuma hakkama nagu näiteks metskits. Ta peab kohe üles tõusma ja hakkama liikuma, sest kui ta seda ei tee, siis ta võib juba kiskja ohvriks sattuda," selgitas Maran.

Meriseapoja silmad avanevad sündides, rotipoja silmad võivad aga olla kuni kolm nädalat suletud.
Pimedana sündimine on loomale kasulik, sest siis on emal võimalik varjulises kohas poegi pikemalt hooldada. "Kukkurloomal on veel poeg, kes sinna kukrusse ronib, väiksem. Tavaliselt on need sellised närilised. Kiskjad suurel määral kõik on taolised ja siis sõralistel on see olukord vastupidine," ütles Maran.

Oravapojad on ligi kuu aega pimedad. Tavaliselt on nii, et silmad ja kõrvad avanevad koos ja sellest hetkest loomad muutuvad aktiivseks ja tahavad pesakambrist välja minna. Ajal, mil poeg emaüsas areneb, ei ole tal otstarbekas kulutada liigselt energiat. Nii säästab loom energiat lõimetishoolduse ajaks. Seda näiteks vastupidiselt metskitsele, kes kohe pärast sündi vajab ohtralt energiat, et ellu jääda. "See poeg on nagu valmisprodukt vastupidiselt neile rotipoegadele, kes sünnivad nagu poolfabrikaadid, kelle eest peab veel kaua hoolitsema, et nad lõpuks elujõuliseks muutuksid."

On teada, et nendel rotipesakondadel, kus on rohkem poegi, avanevad poegade silmad hiljem kui seal, kus on vähem poegi. See võimaldab emadel oma energiat säästa.

Toimetaja: Marju Himma



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: