Hiiumaa all tõepoolest leidub naftat, Toompea all fosforiiti ({{commentsTotal}})

Saates "Osoon" tutvustas TTÜ geoloogia instituudi vanemteadur Olle Hints erinevaid maavarasid. Lisaks tuntud põlevkivile, fosforiidile ja turbale peitub Eesti maapõues ka näiteks naftat. Etteruttavalt tuleb öelda, et seda vähest põlevkivis peidus olevat naftat kaevandada ei oleks ilmselt tasuv.

Esimese, Eestile strateegiliselt olulise maavarana tutvustas Olle Hints fosforiiti. "Siin on tegemist ühe päris põneva kivimiga, mis on põhjustanud sõdasid ja võib-olla tulevikus võib anda riigile mingisugust majanduslikku tulu," rääkis Hints. Fosfor on oluline näiteks väetiste tootmises ning arvestades maailma üha suurenevat nõudlust toidu järele, suureneb ka nõudlus väetiste tooraine järele. Hints lisas, et lisaks Ida-Virumaale on 10 sentimeetri paksune fosforiidikiht leitud ka Toompea alt on 20 meetri sügavuselt.

Hintsi sõnul koosneb fosforiit brahhiopoodide ehk käsijalgsete fossiilide kodadest. "Need olid sellised organismid, kes elasid kunagi selles ürgmeres Eesti aladel umbes 485 miljonit aastat tagasi."

Hintsi sõnul leidub Eestis Hiiumaal vähesel määral naftat, millest ka Eesti poliitikud rääkinud on. "Küsimus on selles, et teda on siin Eestimaal ikka õige vähe, et ammutada siit ei saa, aga näiteks Gotlandil on naftat toodetud," ütles Hints ja lisas, et Eesti nafta on peidus meie põlevkivis, kus seda saab välja kuumutamise ja pressiga.

Tulevikus võib meile oluliseks saada rauamaak, mille näidis oli pärit Jõhvi kandist umbes 500 meetri sügavuselt maapõuest.

Hints tutvustas fossiilide prepareerimist, mis tähendab fossiilide välja puhastamist põhikivimist. Ürgsel siluriajal asus Eesti maakera lõunapoolel ja liikus tasapisi ekvaatori suunas, millest annavad tunnistust rohked korallileiud.

"Eesti kivistisi iseloomustab just see, et nad on väga hästi säilinud. Eesti kivimid ei ole kunagi olnud sügaval maapõues, ei ole saanud kõrgeid temperatuure ega rõhke tunda, ja tänu sellele on need fossiilid ja kogu muu informatsioon, mis geolooge huvitab, mis on sinna kivimitesse talletunud, on meil siin Eestis väga hästi säilinud," selgitas Hints. Eestis ei ole sauruste kivistisi sest vastaval ajal tekkinud kivimeid Eesti aladel lihtsalt ei ole.

Eesti geoloogiline uurimine on jäänud möödunud sajandisse ja väärtuslikke teaduskollektsioone, eriti puursüdamikke ja kiviproove säilitatakse TTÜ vastavatud Särghaua õppekeskuses.

Selleks, et maa sisemusest parem ülevaade saada, tuleb teha maapõueuuringuid. "Geoloogid loevad seda puursüdamikku nagu ajalooraamatut või arhiivi," rääkis Hints. Tema sõnul on Eesti geoloogiline ehitus on üsna lihtne: mida sügavamal – seda vanem.

Puursüdamikud on asendamatu infokogu, mida saab kasutada ka edaspidistes uuringutes. Praegu on riigi omanduses üle 24 000 kasti puursüdamikke, ühtekokku 145 000 meetrit.

Toimetaja: Marju Himma



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.