Hiiumaa all tõepoolest leidub naftat, Toompea all fosforiiti ({{commentsTotal}})

Saates "Osoon" tutvustas TTÜ geoloogia instituudi vanemteadur Olle Hints erinevaid maavarasid. Lisaks tuntud põlevkivile, fosforiidile ja turbale peitub Eesti maapõues ka näiteks naftat. Etteruttavalt tuleb öelda, et seda vähest põlevkivis peidus olevat naftat kaevandada ei oleks ilmselt tasuv.

Esimese, Eestile strateegiliselt olulise maavarana tutvustas Olle Hints fosforiiti. "Siin on tegemist ühe päris põneva kivimiga, mis on põhjustanud sõdasid ja võib-olla tulevikus võib anda riigile mingisugust majanduslikku tulu," rääkis Hints. Fosfor on oluline näiteks väetiste tootmises ning arvestades maailma üha suurenevat nõudlust toidu järele, suureneb ka nõudlus väetiste tooraine järele. Hints lisas, et lisaks Ida-Virumaale on 10 sentimeetri paksune fosforiidikiht leitud ka Toompea alt on 20 meetri sügavuselt.

Hintsi sõnul koosneb fosforiit brahhiopoodide ehk käsijalgsete fossiilide kodadest. "Need olid sellised organismid, kes elasid kunagi selles ürgmeres Eesti aladel umbes 485 miljonit aastat tagasi."

Hintsi sõnul leidub Eestis Hiiumaal vähesel määral naftat, millest ka Eesti poliitikud rääkinud on. "Küsimus on selles, et teda on siin Eestimaal ikka õige vähe, et ammutada siit ei saa, aga näiteks Gotlandil on naftat toodetud," ütles Hints ja lisas, et Eesti nafta on peidus meie põlevkivis, kus seda saab välja kuumutamise ja pressiga.

Tulevikus võib meile oluliseks saada rauamaak, mille näidis oli pärit Jõhvi kandist umbes 500 meetri sügavuselt maapõuest.

Hints tutvustas fossiilide prepareerimist, mis tähendab fossiilide välja puhastamist põhikivimist. Ürgsel siluriajal asus Eesti maakera lõunapoolel ja liikus tasapisi ekvaatori suunas, millest annavad tunnistust rohked korallileiud.

"Eesti kivistisi iseloomustab just see, et nad on väga hästi säilinud. Eesti kivimid ei ole kunagi olnud sügaval maapõues, ei ole saanud kõrgeid temperatuure ega rõhke tunda, ja tänu sellele on need fossiilid ja kogu muu informatsioon, mis geolooge huvitab, mis on sinna kivimitesse talletunud, on meil siin Eestis väga hästi säilinud," selgitas Hints. Eestis ei ole sauruste kivistisi sest vastaval ajal tekkinud kivimeid Eesti aladel lihtsalt ei ole.

Eesti geoloogiline uurimine on jäänud möödunud sajandisse ja väärtuslikke teaduskollektsioone, eriti puursüdamikke ja kiviproove säilitatakse TTÜ vastavatud Särghaua õppekeskuses.

Selleks, et maa sisemusest parem ülevaade saada, tuleb teha maapõueuuringuid. "Geoloogid loevad seda puursüdamikku nagu ajalooraamatut või arhiivi," rääkis Hints. Tema sõnul on Eesti geoloogiline ehitus on üsna lihtne: mida sügavamal – seda vanem.

Puursüdamikud on asendamatu infokogu, mida saab kasutada ka edaspidistes uuringutes. Praegu on riigi omanduses üle 24 000 kasti puursüdamikke, ühtekokku 145 000 meetrit.

Toimetaja: Marju Himma



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.