Neandertallased valmistasid kotkaküünistest ehteid   ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Luka Mjeda, Zagreb & Radovcic/PLOS ONE

Arheoloogid leiavad enam kui 130 000 aasta eest neandertallaste poolt asustatud koopast päevavalgele tulnud kaheksa kotkaküünise uurimisel, et neid on töödeldud viisil, mis muudab tõenäoliseks nende ehetena kasutamise.

Küünised leiti juba üle-eelmise sajandi lõpus Dragutin Gorjanović-Krambergeri poolt. Geoloog saatis ajavahemikus 1899-1905 Horvaatias asuvast kaljuõõnsusest välja kaevatud mineraliseerunud loomajäänused, hambad, neandertallaste kondid ja tööriistad ekspertidele. Segastel asjaoludel jäid need aga hoopis kümnenditeks muuseumiriiulitele tolmu koguma. Krapina muistised taasavastati Horvaatia riiklikus looduloomuuseumis alles eelmisel aastal.

Kansase ülikooli paleoantropoloog David Frayer leidis kolleegidega küüniseid uurides, et mitmeid nendel leiduvaid lõikejälgi on hiljem poleeritud või tasandatud. Kolmel küünisel võib leida sälke pea täpselt samast kohas, mis vihjab, et need olid osa samast ehtest. Töörühm lisab, et küünised näivad kuuluvat mitmetele erinevatele kotkastele, mis viitab, et neandertallased kogusid neid mõnel kindel sümboolsel eesmärgil. Omaette küsimuseks jääb, kas koopas elanud neandertallaste küüniste kollektsioon kasvas juhuleidude või kotkaste sihipärase küttimise varal.

Nii või teisiti demonstreerib leid taas, et neandertallased polnud rumalavõitu lihtsakoelised olendid, kelle hilisemad kultuurilised saavutused põhinevad nüüdisinimeste ja nende tavade kopeerimisel. Nüüdisinimesed jõudsid Euroopasse enam kui 80 000 aastat hiljem.

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: