Video: Kui rikas on eesti keel? Aga keeleteadlane? ({{commentsTotal}})

{{1426147270000 | amCalendar}}
Karl Pajusalu
Karl Pajusalu

Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu rääkis saabuva emakeelepäeva puhul rikkusest eesti keele ja keeleteaduse vaatenurgast.

Pajusalu avas loengus rikkuse tähendusi eesti keeles ja arutles selle üle, mis ja kuidas teeb eesti keele rikkaks. Samuti vaatles Pajusalu, kuidas on eesti keeles riik ja rikkus seotud ning mida tähendab ühiskonna keeleline rikkus.

Loengu tutvustus.

Karl Pajusalu, kui rikas te ise olete?

Ma arvan, et ma olen väga rikas. Mul on väga hea perekond. Saan oma kodus rääkida väga erinevatel teemadel. Olen abikaasaga küll samalt erialalt, aga keeleteaduse sees tegeleme väga erinevate asjadega, kui mina olen häälikute uurija, siis tema uurib tähendusi. Kui mul on vaja midagi põnevat tähenduste kohta teada saada, siis ma küsin oma abikaasalt. Kui tahan midagi füüsika või kosmoloogia kohta teada, küsin seda oma vanemalt pojalt. Geneetika kohta kuulen nooremalt pojalt ja tütar on kunstihuviline.

Kuidas teil õnnestus nii rikkaks saada?

Ma ei oskagi öelda, kuidas see õnnestus, ilmselt ikkagi tänu abikaasale.

Millal te ennast esimest korda rikkana tundsite?

See tunne on olnud väga varakult, aga see on aastatega süvenenud.

Kellele te oma rikkuse pärandate?

Lastele, kindlasti. Ja ma loodan, et ka lastelastele!

Kuhu peaks investeerima, et rikkaks saada?

Haridusse.

Mida te pensionile minnes oma rikkusega peale hakkate?

Ma arvan, et ma ei lähegi pensionile. Ma vabastan küll oma töökoha õigel ajal noorematele kolleegidele, aga pensionile mineku kavatsust mul ei ole. Mida aastaid edasi, seda rohkem ma tegelen ilukirjandusega. See on minu harrastus ja ma arvan, et see huvi süveneb.

Loengu salvestus.

 

Karl Pajusalu keelerikkuse loeng avab loengusarja, mis koondab kokku eri valdkondade nägemused rikkusest. Sarja “Rikkusest eri teadusalade vaatenurgast“ idee autor on Tartu ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets. Sarja loengud toimuvad ja kantakse üle ERR Novaatoris 2015. aasta jooksul.

Toimetaja: Ave-Lii Idavain, Tartu ülikool



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: